Kasutaja: Parool:

Ood üksindusele

06. jaanuar 2003 | Lauri Jürisoo

„Kiirfoto“ on üks neist harukordsetest kinoelamustest, mille vaatamine tekitab tõelist naudingut, ja ma kavatsen sellele halleluujat laulda nii usinalt nagu mu näpud klaviatuuri kallistada jaksavad.


Minu kui kuivetu, jumalast ning inimestest hüljatud, kibestunud ja lihtsalt rumala inimese puhul on mingi filmi kiitmine muidugi kahtlane samm, jättes mulje, et küllap ma kelleltki midagi saada tahan, aga vahet pole. See film on NORMAALNE!

MPDE linastusgraafikus on mind alati vaimustanud nende komme näidata kalendriaasta alguse hämaruses mõnd (indie-hõngulist) maiuspala. Mõnigi kinosõber on kõikvõimalikest pidudest veel liiga koomas, et neid vaatama minna või isegi nende olemasolu peakolusse registreerida, aga vahet pole. Parimad asjad siin maailmas jaotuvad nagunii väheste õnnelike vahel ära ja ilmselt nii peabki olema. Sooja südamega mõtlen vahel tagasi aastale 1998, kui õnnestus igasuguse haibi toeta avastada endale teos nimega „Austin Powers: International Man of Mystery“. Juhuseid, kui elamus saabub enne igasugust reklaami- või infotulva, jääb infoajastul paraku üha vähemaks.

„Kiirfoto“ pole küll elamus, mis saabus ootamatult ja pauguga, pealegi vaatasin selle MPDE varasel seansil ära juba eelmisel kevadel, aga see ei kahanda asja väärtust. Tegemist on filmiga, mis kuulub vähemalt mu isiklikus edetabelis 2002 esiviisikusse. See pole lihtsalt väike haarav psühholoogiline põnevik, see märgib Robin Williamsi parimat näitlejatööd eales... ja mitte väikese edumaaga.

Stsenaristi / lavastaja kohuseid täidab keegi Mark Romanek, kelle varasemas karjääris peitub kõigest üks film, „Static“ (teadjad räägivad, et see on kah pagana hea). Samas on ta silma paistnud arvukalt auhinnatud muusikavideosid vändates, teiste hulgas artistidele Nine Inch Nails, minu lemmik R.E.M., Madonna, David Bowie, Michael Jackson, Janet Jackson, Beck, Eels jt. Tema loodud on isegi kalleim muusikavideo eales, Michael ja Janet Jacksoni „Scream“. Lühidalt, Romanek tundub olevat mees, kes rahateenimise kõrval jonnakalt ka oma projektide teostamiseks energiat kulutab. „Staticu“ ja „Kiirfoto“ vahel kulus 17 aastat, aga järgmine päris oma visioon ei jäänud siiski realiseerimata. Uus Terrence Malick, kui soovite, ja järjekordne näide sellest, kui raske on väljaspool stuudiosüsteemi viibivatel talentidel töötada.

Eelmisest lõigust peab jääma mulje, et Romanek on nii andekas kui kogemustega tegija, sest „Kiirfoto“ on sellele hea tõestus. Filmi on keeruline täpselt liigitada, oskuslikult seatud õhustikus põimuvad põnevik, draama ja vürtsiks isegi natuke õudukat. Eelkõige on lugu aga intiimne mõtisklus üksindusest ning oma kehas vangiks olemisest, tõstatades küsimuse, kui palju inimesed tegelikult suudavad piire ületada, mida ühiskond neile on seadnud.

Vastus on: mitte eriti, ja seetõttu muutub peategelasest üksildane Seymour Parrish oma hädisest ja veidrast olekust hoolimata ruttu sümpaatseks. Tema kaksikvennaks sobib hästi William H. Macy kehastuses Donnie Smith, kes tõdeb „Magnoolias“ ahastusega, et tal oleks nii palju armastust anda, ent keegi ei taha seda vastu võtta. Selle vahega, et Smith on lihtsalt hädapätakas, aga Sy Parrishi puhul võtavad rahuldamata vajadused kuhugi kuulumise ning inimliku läheduse järele juba õõvatekitava vormi. Williams mängib tegelaskuju põhjalikult ja osavalt välja, jätmata tema käitumise nüansse segaseks või ebausutavaks (kui sa just norimistujus psühholoog pole). Sy on kohati küll eemaletõukavalt creepy, mis algab tõtt-öelda juba tema välimusest, aga kaugeltki mitte koletis või ettekääne linaloo teise poolde märulit külvata. Ta haarab tähelepanu juba esimestest minutitest, mistõttu teistest näitlejatest kuigi palju meelde ei jää.

See on kokkuvõttes Robin Williamsi täielik tähetund, mis saabus hilja, tema 50. juubeliks, aga paneb andestama kogu selle piinlikkust valmistava hobusesõnniku kuhja, millega ta oma austajaid möödunud kümnendil kostitas. 2002 on talle üldse hea aasta – kolme erinevat negatiivset rolli proovida ja iga kord põneva tulemuseni jõuda on suurepärane saavutus (lisaks „Insomnia“, „Death to Smoochy“). Olgu see õpetuseks Bruce Willisele, et millegi uue katsetamine ei pea tingimata suvaliste stsenaariumite kokkukahmamist tähendama. Haletsus-Oscar kõrvalosa eest „Heas Will Huntingis“ tuleb ümber graveerida, et mees saaks kullatud just selle etteastega, mis auhinda väärib.

Nüüdsest on Robin Williams MOVIES.ee eriti peenete sõimusõnade leksikonist otsustavalt eemaldatud!

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid