Kasutaja: Parool:



Ben Affleck

20. november 2002 | Shnek

Räägitakse, et tegu on järjekordse juhtumiga, kus vanemad oma poja tuleviku ette ära otsustasid. Näitleja Tim Affleckil oli igal juhul algusest peale selge, et tema poeg peab tema mantlipärijaks saama – aga eks mehel, kes paljusid selle maailma inimesi tundis ja paljudega (nt Dustin Hoffmanniga) vabal ajal kõrtsis ja naistes käis, olid selle ameti head ja vead selged ja eksimisruumi palju polnud. Lisaks – öelge, milline mehehakatis sellisest ametist ja kõigest sellega kaasnevast ära ütleks? Novot.


Seega pole ka ime, et Ben juba lapsepõlves näitles, esialgu reklaamides (nt Burger King), hiljem väiksemates telesarjades. 8-aastaselt mängis Ben juba läbivat rolli seriaalis The Voyages of the Mimi, mille ühes episoodis astus üles ka tema vend Casey. Muuseas, just selles vanuses tutvus Ben ka ühe teise tähelepanuväärse kodanikuga, kellega koos mindi keskkooli ajal näitlemist õppima ja kellega hiljem mehetegusid korda saadeti – kellegi Matt Damoniga nimelt. Seega meeldiv ja paljutõotav lapsepõlv.

Keerulised ajad aga, nagu neil kombeks on, algasid koos mehekssaamise protsessiga. Jätnud pooleli ülikooliõpingud ja pühendudes täielikult näitlejakssaamise unistusele, mängis ta mitmeid aastaid pisikesi ja veel pisemaid rolle mitmetes NBC ja HBO seriaalides, saavutamata midagi. Mingit edu ei toonud ka esimene filmiroll 1992. aastal valminud linateoses School Ties. Ainus, kes sellest filmist mingitki profiiti lõikas, oli peaosaline Brendan Fraser.

Aga Beni jaoks muutus asi helgemaks, kui Richard Linklater kutsus ta noortekasse Dazed and Confused (1993), mille kogu tegevus põhiliselt karja keskkoolinoorte läbustamises seisneb. Filmitegemisest endastki on teada, et noortest koosnev cast (kaasa tegid muuseas ka Matthew McConaughey ja Milla Jovovich) selle käigus kõvasti igasugust nalja tegid. See selleks. Juba järgmine film tähendas väga tähendusrikka (töö)suhte algust.

Kevin Smithi kultuslik Mallrats (1995) on Benile järjekordne, kuid seekord mõnusa musta huumoriga vürtsitatud hängimisfilm, kus astuvad taas üles ka Jay ja Silent Bob – karakterid, kes esinevad seni kõikides Kevin Smithi lavastustes. Smith vaimustus Affleckist niivõrd, et andis talle oma järgmises filmis Chasing Amy (1997) meespeaosa. Et see tutvuste ja sõprade pundar oleks pikem, astuvad filmis üles ka Matt Damon ja Beni vend Casey. Keeruline.

Kuigi Chasing Amy on nüüdseks omandanud kultusfilmi staatuse, polnud ei Affleckil ega Damonil sellal muud kui tühjad pihud ja meestel ei jäänud üle muud, kui hakata ise asja ajama. Kahasse kirjutati lugu, mida meie teame täna Good Will Huntingu (1997) nime all. Sellest filmist ja selle sünnist on nii palju kirjutatud, et pean siinkohal vajalikuks rõhutada vaid Kevin Smithi rolli asja juures: nimelt oli just Smith see, kes kauples Miramaxist poistele vabad käed pärast seda, kui Castlerock oli heaks kiitnud küll idee, kuid mitte Afflecki ja Damoni soovi ise peaosi mängida. Küll neil võis hapu nägu olla, kui poisid parima stsenaariumi eest Oscarit läksid vastu võtma..!

Tunnustuse saavutamisest alates on Benil (ja ka Matt Damonil) läinud, nagu Hollywoodis ikka kombeks: tõsine blockbuster, paar altminekut, paar suhteliselt väheedukat, kuid head filmi ja siis väikeste variatsioonidega sama rida otsast peale. Kassamagnetite all pean siinkohal silmas mõistagi Armageddonit (1998) ja Pearl Harborit (2001) ja headeks filmideks oma mätta otsast vaadatuna Dogmat (1999), Reindeer Gamesi (2000, paar päeva tagasi näitas ka ETV) ja Jay and Silent Bob Strike Backi (2001). Nagu tähelepanelik lugeja märkas, on kaks neist kolmest taas Kevin Smithi filmid, seega jääb võimalus, et Afflecki asemel hindan ma praegu siin hoopis Smithi talenti. Kriitika vältimiseks rõhutan sestap veelkord, et tegu minu subjektiivse arvamusega.

Nagu ka see, et ta just kinodesse jõudnud Sum of all Fearsis (2002) on tõsine pettumus. Harrison Fordi Jack Ryan oli minu arvates väga realistlik ja elulähedane karakter, aga Beni mängituna ei jää lapsedki uskuma, et see pidevalt vingus ja kõhuvalunäoga raportitemeister võiks maailma tuumatalvest päästa. Aga olgu peale.

Tegelikult mulle Affleck meeldib. Teile ka, ma arvan. Sest - ta on sarmikas, ei saa salata. Ta tundub olevat just see tüüp, kellest alati saab peonael. Ta alustas koos Damoniga ettevõtmise nimega Project Greenlight, mis - üllatus-üllatus - toetab materiaalselt noori paljutõotavaid filmitegijaid. Aga see on temast väga kena. Pealegi, kuidas saab mitte meeldida mees, kes on vändanud lühifilmi nimega I Killed My Lesbian Wife, Hung Her on a Meat Hook, and Now I Have a Three-Picture Deal at Disney (1993)?!

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid