Kasutaja: Parool:

See õige magus

04. november 2002 | Lauri Jürisoo

„Jääajast“ tasub kirjutada kahel põhjusel. Esiteks leidub nii lustakat meelelahutust, mis sobib tõepoolest igas vanuses publikule, väga vähe. Teiseks tunneb MOVIES.ee rõõmu parandada rumal valearusaam, mida kodumaine meedia seda tutvustades pähe taguda üritab.


Nimelt. „Jääaeg“ EI OLE lastekas!

Täispikad arvutianimatsioonid on „Leluloost“ alates (esimene taoline), üritanud köita laiemat publikut kui Disney kraam. Mis ei tähenda, et Miki-hiire maja huvitaks ainult pere noorimaid. Enamik täispikki arvutianimatsioone lihtsalt ei rõhuta perekesksust ekstra, näiteks laulu- ning tantsunumbreid lisades. Mõned neist on isegi eraldi vanemale publikule suunatud, näiteks „Final Fantasy“ ja „Antz“. Tänu sellele on need haaranud inimeste südametes juba tähtsama koha kui aina kahanevate tuludega Disney korporatsioon eales karta oskas.
Praeguseks on jäänud kõigest üksainus pikk disnikas, mille kinotulu pole mõni käesoleva lõigu kangelane ületanud – „The Lion King“.

Et neid tehakse puhtalt arvutis, tasub spetsiaalselt välja tuua küll. See rõhutab, kui palju vaeva nähti: tavaliselt kulub umbkaudu pooleteisetunnise pillerkaari loomiseks mitu aastat ja meeletu hulk raha. „Jääaeg“ on väike erand, makstes 60 miljonit dollarit, aga viimase aja eelarved ulatuvad vabalt üle 100. Lisaks on tulemus pildiliselt väga võimas, mis kahtlemata samuti rahvast meelitab.

Tähendab, ma jäin mõttega pooleli kodumaise meedia juurde. „Jääaeg“ on täispikkade arvutianimatsioonide parimate tavade järgi taas parem kogu-pere-lõbu kui Disney kraam pärast „Tarzanit“ kokku. Aga mida pasundavad Eesti väljaanded? A la et tore lastekas ning tuntud näitlejad Lembit Ulfsakiga eesotsas loevad isegi eestikeelset teksti peale! Mina ei tea, mida mõtled sellise teate peale sina, aga kui mina oleks tavalugeja, siis jätaksin selle rahumeeli vaatamata.

Rumalaid eksitav tõik on kahtlemata see, et üle pika aja võeti vaevaks midagi eesti keelde dubleeirida. Aga see ei muuda „Jääaega“ ju lastekaks! Pealegi ketrab MPDE mitmes kinos lisaks inglisekeelset originaalversiooni, kuhu on maakeelsed subtiitrid peale topitud.

Olgu jõnglaste rõõmustamisega kuidas on, õige kinosõber vaatab animatsioone ikka originaalkeeles. Pealelugemisega kaob mõnigi kord tähtis osa algsest võlust. Seekord pole kaotus õnneks suur, kuid mulle meenub hiljutisest minevikust V&K Holdingi otsus „Bugs Bunny“ videokassettidele pealelugejad kallale saata. Elamus rikuti maksimaalselt ära: sarja humoorikus on alati sõltunud originaal-häältest ja helitaustast. Kui otsuse kehvusele aga mingis arvustuses tähelepanu juhtisin, vaatas firma esindaja mind hiljem kui segast: „Mis tähendab, miks dubleeriti? See on ju lastekas!“ (tema täpne sõnastus ei jäänud meelde, mõte küll).

Kõik see viib juba suurema probleemini. Miks on üldse vaja dubleerida, kui „Teletupsude“ ja muu sarnane mõistetavalt välja arvata? Mis kurat on viga sellel, et lapsed subtiitreid jälgivad ja rutem soravalt lugema õpivad? Lisaks arendab see keeleoskust ning võimaldab teost nautida nagu autorid seda ette nägid. See, et suurrahvad enam ammu subtiitreid lugeda ei viitsi, pole ju eeskuju, mida järgida.

„Jääaeg“ on nagu „Oceani 11“ – selle kohta on õigupoolest vähe öelda. See on hea. Mine vaata. Originaalkeeles, kui võimalik.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid