Kasutaja: Parool:

Kriipivalt õudne!

01. juuli 2002 | Lauri Jürisoo

Judinasõber, kuidas sulle meeldivad uue laine “intelligentsed õudukad” (nii uus mõiste, et kasutan seda veel jutumärkides)? Jah, räägin “Kuuendast meelest”, “Teistest”, aga ka sellistest pisematest isutekitajatest nagu “Hauatagune kaja” või äsja eelmise kolme sabas meie videolevisse sörkinud “Auk”. Mulle need igatahes meeldivad hirmsasti! Valem “vähem on rohkem” ning lihtne teostus pole minu meelest kunagi selles žanris õigemad ja mõjuvamad olnud: koledaimad on asjad, mis sünnivad vaataja peas.


Nüüd linastub kobarkinos veel üks taoline modernne šokeerija, mis hülgab silmipimestavad trikid mõjuvalt minimalistliku lavastuse hüvanguks. See on sakslaste “Eksperiment”, saadetud taeva poolt, et keskmisse filmisõpra usku Hollywoodi rusikast väljaspool tehtud kino vajalikkusesse juurde süstida. (Eelmine lause oli muide peidetud viide kultusraamatule “Alice imedemaal”.)

OK, ma olen nüüd valmis teadlikuma lugeja etteheited vastu võtma. “Eksperiment” ei ole tõesti film, mida õudukana reklaamitakse – pigem põneviku, thrilleri (mis tähendab ju sedasama) või draamana. Lisaks võib mõnelegi üllatusena tulla, et ma seda näiteks “Kuuenda meele” hingesugulaseks pean.

“Eksperiment” kinnitab lihtsalt minus mõne aja eest juurdunud teooriat, et parimaid õudukaid ei vänta ameeriklased. Kontrolli või ise. “Kuues meel” – lavastaja päritolult indialane. “Teised” – lavastaja pärineb Tšiilist. “Auk” – inglane. “Eksperiment” – eks ikka sakslane. “Hauatagune kaja” – nii... kontrollime Internetist... kurat, ameeriklane. Nujah, igas reeglis on mõni erand.

Aga muidu, tee või tina, see film on õudukas! Pealtnäha tavaline ja normaalne inimene võib teadupärast sobivates oludes kõige hullemaks koletiseks moonduda, ja täpselt nii juhtubki. 18 eksperimendis vabatahtlikult osalevat meest jagunevad isoleeritud süsteemis vangideks ja valvuriteks – pole raske ennustada, et oma rollidesse piisavalt tõsiselt sisse elades hakkab hirmsaid asju juhtuma. Vaime ja kolle tõepoolest ei näidata, aga loomastuvad inimesed on väärt aseaine.

Atmosfääri loob Oliver Hirschbiegeli kriipivalt klaustrofoobiline lavastus, andes silmad ette asjale, mida mõned smart-assid Fincheri “Paanikatoas” klaustrofoobiliseks nimetavad. Elu on saalis veedetud minutite jooksul sünge, rusuv, pahaendeline ja vaikne. Vaikust lõhestavad ainult vägivallapursked, mis iga korraga aina enam tooli külge naelutavad ja osavalt publiku reaktsioone dikteerivad. Väga raske on täiesti ükskõikseks jääda, või koguni südameliigutuseta lahkuda.

Tänapäevasel Saksamaal toimuva loo aluseks on tõestisündinud juhtum, mis lisab põnevust kahtlemata juurdegi. 1970-ndate alguses leidis aset mõnedes ringkondades kurikuulus Stanfordi vangla eksperiment. Selle põhjal kirjutas romaani “Black Box” Mario Giordano, ja tema loometöö põhjal ning abiga valmis omakorda linateos.

Lõpetuseks. Kahtlemata on palju teisigi filme, mille abil “Eksperimenti” tutvustada. Minu valitud nimed said kokku õndsas lootuses, et ikka sina kah neist teadlik oled. Mine vaata ära ja leia, et Euroopa kino ei peagi tingimata midagi hingeraputavalt igavat (eelarvamus nr 1) või suisa piinavat (eelarvamus nr 2) tähendama.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid