Kasutaja: Parool:



Kuidas paigutaksime me oma tugitoolid, kui enam televiisorit poleks?

25. aprill 2002 | Andreas Alaver

Televiisor on nagu kingad – midagi nii igapäevast, et me seda isegi ei märka. Teoreetiliselt saab suurepäraselt hakkama ka ilma televiisorita – nagu ka ilma kingadeta. Samahästi võib ju kasvõi linnas paljajalu ringi jalutada, aga endal on ebamugav ja teised vaatavad ka kuidagi imelikult. Kunagi võis televisioon endast kujutada kinokunsti koju kättetoomist. Nüüd oleks kinol aeg nooremast vennast eeskuju võtta.


Filmitööstuse pakutav valik on tohutult lai, esmapilgul leidub midagi igaühele – animafilmidest üle aktsiooni vaimse elamuseni. Tegelikult ei ole rahuldatud teps mitte kõigi soovid. Üsna arvukad huvigrupid on jäetud oma mures üksi, ainsaks pääseteeks televiisor. Nii on näiteks spordi vahendamine täielikult televisiooni monopol. Kus on kinoinimeste silmad ja ärivaist? Tõsi, tehniliselt oleks seda raske teostada aga eks raha tee leidlikuks. Tegu oleks tõsiseltvõetava konkurendiga kogu filmitööstusele. Tootmiskulud oleksid ju minimaalsed – umbes sama suured, kui pakendatud õhu müümisel. Üks publikumagnet oleks tingimata F1. Iga kahe nädala tagant toimuvalt “jumalateenistuselt” puudumine tähendaks vormeliusulistele pühaduseteotust. Kõik kassarekordid lööks aga kahtlemata jalgpall.

Ega see idee teab mis utoopiline polegi. On ju IMAX kinod spetsialiseerunud loodusfilmide näitamisele. Eriti levinud on veealuse maailma ekraniseeringud. Looduskaitsjad pole veel avastanud, kui alatult kaitsetuid kalu ära kasutatakse. Täielik lasteporno. Niikaua on taimed ja loomad filmitegijatele tasuta lõunad. Rasvased pealekauba.

Kuid veel üks þanr on siiani vaid televisiooni pärusmaa – pärastlõunased kahtlase päritoluga seriaalid. Vana hea roheline seep. Kui paljud oleksid nõus ostma kinopileti, et näha “Luz Maria” 367. osa? Julgen arvata, et päris paljud – vaatajaid oleks ehk rohkemgi kui “värvilistel kaladel”. Et valgustada asjatundmatumat lugejat lubage siinkohal tsiteerida telekava, Luz Maria, 170. jagu: “Mirta saadab Ofelia doktor Julio juurde, et saada mingit “ravimit”, mille abil Lucecitast vabaneda. Teel sinna kohtub Ofelia Carlosega. Mirta vahetab Lucecita rohupudeli mürgipudeli vastu, kuid kogemata võtab Lucecitale mõeldud “rohtu” hoopis Maria Rosa.” Kõlab paljulubavalt kas pole? Võiks tõeliselt pinevat trillerit eeldada. Oma lõpplahenduse keerukuse poolest kuuluvad need seriaalid auga kinematograafiliste meistriteoste hulka – tavapäraselt selgub, et Jose Armando ema on tegelikult hoopis Gustavo isa! Või oli see nüüd vastupidi . . .

Kuid millal võib oodata esimest kinoseriaali? Seep peaks see igal juhul olema – seda nii tempo kui ka süþee poolest. Igapäevasel vaatajal ei tohiks mingil juhul igav hakata. Samas peaks toimunust aru saama ka see, kes kord kuus seansile satub. Seriaalid välistaksid kindlasti olukorra, kus kinno jääb minemata kuna kõik filmid juba nähtud.

Kes endiselt julgeb väita, et ta samahästi paljajalu võiks käia ehk siis ilma televiisorita hakkama saaks, sel palun teha järgmine eksperiment: Manage silme ette oma elutuba. Ja nüüd mõelge sealt ära televiisor koos juurdekuuluva atribuutikaga. Kas pole mööbel tobedalt paigutatud? Inimene on täielikult televiisorist sõltuv, nagu ka kingadest. Mille järgi paigutaksime me oma diivanid-tugitoolid, kui enam televiisoreid poleks?

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid