Kasutaja: Parool:

Jack Nicholson – müstiline mees

23. aprill 2002 | Mikk Meelak & Martin Luige

Häid filminäitlejaid on siin ilmas palju. Arvukalt on neid, keda iga kinokülastaja peast teab ja veel rohkem neid, kellest me keegi kunagi ei kuulegi. Kuid siis on veel üks seltskond. Staarid. Oma ala täielikud tipud. Tähed. Nende näolapp on maailmas sama tuntud kui USA presidendi oma, palganumber seitsmekohaline ja nimi kirjutatakse vahel suuremalt kui filmi enda oma, milles nad mängivad. Sest nende nimi müüb. Nende nägu müüb.


Kuid mida on vaja, et jõuda filmimaailmas nende tõeliste tippude hulka. Põhjuseid on kindlasti mitmeid. Tom Cruise, Julia Roberts, Catherine Zeta Jones – näevad väga head välja? Pierce Brosnan, Sean Connery – karismaatika? John Cleese, Rowan Atkinson – naljakad? Jack Nicholson – selle mehega on lihtne. Tema oskab näidelda.

Igal inimesel on alati oma arvamus, aga minu eelpool toodud väitega nõustuvad paraku ka kolm Oscarit, üksteist Oscari nominatsiooni, trobikond Kuldseid Kloobuseid Nicholsoni riiulil ja maailmarekordilised 60 miljonit dollarit, mis ta teenis oma osa eest Batmanis.

Jack Joseph Nicholson sündis 1937. aastal USA’s New Jerseys. Poisi kasvatamise pidid enda peale võtma tema ema ja vanaema, sest alkohoolikust isa jättis oma perekonna maha. Seitsmeteistkümne aastaselt reisis Jack Kaliforniasse, kus ta plaani kohaselt pidi kolledzisse minema. Juhtus aga hoopis nii, et kõrghariduse omandamise asemel otsustas poiss tööe minna. Tema esimeseks töökohaks sai Metro-Golden-Mayer. Teismeline Nicholson võeti tööle animatsiooni osakonda abiliseks. Nagu elus ikka, viis üks asi teiseni ja peagi otsustas Jack näitlemist õppima minna.

Oma näitlejakarjääri alustas Nicholson mängides väikestes filmides, mida produtseeris legendaarne B-kategooria filmide produtsent Roger Corman. Oma filmidebüüdi tegi noor Nicholson lühifilmis “Cry Baby Killer”. Järgnesid muusikal “Little Shop”, filmid: “The Raven”, “The Terror” ja “Thunder Island”. Viimases tegi Nicholson ka oma esimese kaamerataguse töö. Ta oli filmi kaasautoriks.

Ajalooliseks on Jack Nicholsoni näitlejakarjääris aga aastanumber 1969. Ettearvamatult edukaks osutus road film “Easy Rider”, mis temast automaatselt suure staari tegi. Selle osaga kandideeris Jack ka esimest korda Oscarile. Parima näitleja nominatsiooni tõi Nicholsonile aga maailma peale vihase ex-muusiku esitamine filmis “Five Easy Pieces” aastal 1970.

1974. aastal kandideeris Nicholson taaskord Oscarile. Seekord Roman Polanski filmiga “Chinatown”. Viimast peetakse tollase aastakümne parimaks filmiks üldse. Tõeline triumf saabus aga järgmisel aastal. Jack Nicholson mängis Milos Formani teoses “Lendas üle käopesa”. Film võitis viis Oscarit, nende seas “Parim film” ja lõpuks... “Parim näitleja”. Film tõi sisse 60 miljonit dollarit ja kindlustas Nicholsonile koha esimese klassi staaride seas.

Selleks ajaks oli Jack jõudnud juba täielike tippude hulka ja hakkas oma osasid väga kriitiliselt valima. Ta ütles ära suurtest rollidest filmides nagu “The Sting”, “The Godfather” ja “Apocalypse Now”. Ristiisa rolli sai peale Nicholsoni äraütlemist teadupärast endale Al Pacino.

1987. aastal sai Jack võimaluse mängida oma unistuste osa – vana kuradit ennast, filmis “The Witches of Eastwick”. 1989. aastal oli ta meeldejääv “Batmanis” Jokkeri osas. Üheksakümnendad algasid “Chinatowni” järjega “The Two Jokes”. Nicholson oli ka ise selle filmi reþiðöör, kuid film ei saanud erilise menu osaliseks. Järgnesid “Man Trouble”, “Hoffa” ja “A few Good Men”, mille eest sai ta ka järjekordse parima kõrvalosa Oscari nominatsiooni.

Nicholson osales veel mitmetes mitte-nii-edukates filmides, kuni filmini “As Good As it Gets” aastal 1997. Filmi reþiðööriks oli James L. Brooks. Nicholson ja teine peaosatäitja Helen Hunt võitsid mõlemad oma rollide eest Kuldsed Gloobused ja Jack võis oma riiulile lisada juba kolmanda Oscari.

Täpselt sama kirju kui tema filmirollid, on aga ka Nicholsoni eraelu. Sarnaselt Mick Jaggerile pakub ka Jack Nicholson vaatamata oma kõrgele vanusele siiani leiba paljudele kollase ajakirjanduse väljaannetele. Ikka ja jälle ilmub ajakirjanduse kollastele veergudele kõmulisi lugusid lõbusa vanamehe tegemistest. Vahel jutuaineks tema järjekordsed vallutused naiste vallas, oletatav narkootikumide tarvitamine, või siis see, kuidas mees intervjuule ilmudes kõvasti hingeldas ja oma riietel imelikke valgeid plekke omas.

Ta on klassikaline anti-kangelane: mässuline, metsik ja kindlasti mitte reeglitele alluv.

Tema esimene abielu Sandra Knightiga kestis 4 aastat. Nicholsoni teine abielu, mis oli kestnud juba 17 aastat, purunes aastal 1990, kui tema abikaasa Angelica Huston sai teada, et mees teiselt naiselt (Rebecca Broussardilt) last ootab.

Jack Nicholsonil on kaks last: tütar Lorraine ja poeg Raymond. Mees on loomulikult üldse väga kuulus oma naistelembuse tõttu. Praegu sõbrutseb ta “Twin Peaksi” näitleja Lara Flynn Boyl’iga.

Kui Nicholsoni eraelu, tema kohta käivad legendid ja tema tohutud saavutused filmimaailmas kõik kokku võtta, jääb üle öelda vaid üht: müstiline mees...

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid