Kasutaja: Parool:


Mis jäi meelde 2002.aasta Oscar-galast

29. märts 2002 | Superkino CC Plaza

Järjekorras 74.Oscar-gala märksõnadeks kujunesid rekordiliselt kaua kestnud show kestel rassilise võrdsuse ülepingutatud rõhutamine, 11.septembri sündmuste igal võimalikul juhul meenutamine, võitjate hiigelsuurtelt paberipoognatelt mahaveeritud ja seetõttu ka valdavalt emotsioonivaesed tänukõned ning lühidate intervallide järel valla lastud loosung "God bless America!"

Rääkimata siis asjaolust, et jälle kord tõestas Oscareid väljastav filmiakadeemia, et nende liikmete näol on tegemist kuivikutest konservatiividega, keda kohutab juustejuurteni tühipaljas mõte trofeede jagamisel julgeid ja originaalseid otuseid langetada.

Show algus oli igati paljulubav ja seda tänu kogenud õhtujuhi Whoopi Goldbergi efektsele sisenemisele. Parodeerides stseeni muusikalist "Moulin Rouge" laskus kohati trullakusele kalduv koomik trapetsiga laest alla, hüüatades üle saali Nicole Kidmani tegelaskuju meela ja kutsuva "Come and get me, boys!"
Järgnes paar nalja (kusjuures kohe peab mainima, et muidu kahemõttelisuste poolest kuulsale Whoopile anti sel aastal naljade koha pealt vägagi vähe mänguruumi) ja oligi käes aeg väljastada õhtu esimene Oscar, mille omanikuks osutus Jennifer Connelly osatäitmisega filmis "Piinatud geenius". Oodatud ja teenitud võit, kuid miinuspunkte teenis veetlev neiu A4 formaadis paberiga, mis otsekui võluväel tema käte vahele ilmus ja hetke emotsionaalsuse vägisi nullilähedaseks kiskus.

"Piinatud geenius" osutuski õhtu edukaimaks filmiks, kuigi eesriide langedes oli nii selle filmi, kui ka Peter Jacksoni "Sõrmuste isanda" arvel neli kuldset mehikest. Kaalukausi pööras "Piinatud geeniuse" kasuks see, et neli auhinda võideti kaheksast võimalikust ("Sõrmuste isanda" puhul oli eduprotsent madalam: kandideeris ju film koguni 13 kategoorias) ja et Jacksoni eeposele said osaks auhinnad nn. tehnilistes kategooriates - lisaks parima filmimuusika Oscarile omistati filmile auhinnad parima operaatoritöö, grimmi ja eriefektide eest.
"Piinatud geenius" seevastu kogus lisaks parima naiskõrvalosatäitja Oscarile trofeed veel parima mugandatud stsenaariumi (Akiva Goldsman), lavastaja (Ron Howard) ning - mis kõige tähtsam - filmi (produtsendid Howard ja Brian Grazer) eest. Sedapuhku jäi auhinnast ilma "paha poiss" Russell Crowe, kes oli võiduvõimalusi kindlasti kahandanud oma viimaste aegade "vägitegudega" (teleprodutsendi vägivalla ja töötu staatusega ähvardamine ei tule Hollywoodis kellelegi kasuks).

Meespeaosa kategoorias leidus väga väärikas võitja Denzel Washingtoni näol, kes vaid 2 päeva enne Oscar-galat filmiga "Treeningpäev" Eesti kinosõprade palge ette jõudis. Mees tegi ajalugu, osutudes antud kategoorias esimeseks mustanahaliseks võitjaks pärast 1963.aastat, mil võidutses Sidney Poitier - mees, kellele veidi aega varem oli ulatatud prestiizhikas elutöö Oscar. ka Washington ei unustanud sellele kino suurkujule omapoolset austust avaldamast.

Mustanahaliste näitlejate triumfi muutis täielikuks Halle Berry ootamatu, kuid kindlasti teenitud võit rollisoorituse eest draamas "Monster's Ball". Ilmselt oli Halle valmis aplodeerima suurfavoriitidele Nicole Kidmanile või Sissy Spacekile ning seetõttu järgneski Oscarite kireva ajaloo üks ehedaim ja emotsionaalsem võidureaktsioon ja tänukõne. Kes seda nägid, need nägid - sõnadega sellist ehedat tunnetetulva adekvaatselt edasi ei anna. Ajalugu sündis siingi - Berry, kes järgmiseks teeb taas kannapöörde ja lööb kaasa uues Bondi-filmis "Die Another Day", on kõigi aegade esimene mustanahaline näitlejatar, kes triumfeerinud parima naispeaosa kategoorias.

Hoopis talitsetum, kuid sugugi mitte vähem rõõmus oli mees nimega Jim Broadbent, kes favoriitide Ben Kingsley ("Sexy Beast") ja Ian McKelleni ("Sõrmuste isand") ees kuulutati parima meeskõrvalosa Oscari vääriliseks - seda rolli eest väikeses Briti filmikeses nimega "Iris". Kangesti jääb mulje, et lisaks tõhusalt tööle nimetatud teoses tahtsid Akadeemia liikmed mehele tunnustust avaldada tema bravuurika ja hulljulge rolli eest filmis "Moulin Rouge", kus ta kehastas koloriitset ööklubimänedzheri Harold Ziedlerit. Lisaks sellele jõudis mees kehastada ka Bridget Jonesi südamlikku papat nii et seda võib õigusega pidada tunnustuseks ülieduka aasta eest.

Kui veel võitjatest ja kaotajatest rääkida, siis ei saa viimastest juttu tehes kuidagi mööda minna Jean-Pierre Jeunet´ lummavast linaloost nimega "Amelie", mille nina alt napsas parima võõrkeelse filmi Oscari praeguses poliitilises maastikus kindlasti aktuaalsemana mõjuv Bosnia-Hertsogoviina linalugu "No Man's Land". Praegusesse kohati trööstitusse maailmapilti oleks "Amelie" võit lootustandva ja ergutava rõõmusüstina mõjunud.

Üdini ettearvatavaks ja tolmuselt konservatiivseks osutus Akadeemia valik parima originaalstsenaariumi kategoorias, kus sedavõrd omanäolistele käsikirjadele nagu "Memento" või "Tenenbaumid" eelistati sedapuhku Julian Fellowesi stsenaariumi filmile "Gosford Park". Ei taha küll mehe tööd kuidagi alahinnata, kuid jääb mulje, et Akadeemial ei jätkunud sedapuhku lihtsalt selgrootugevust julge ja värskendava valiku tegemiseks.

"Moulin Rouge", mis alustas õhtut 8 Oscari nominendina, pidi rahulduma vaid kahe trofeega, kusjuures mõlemad (parimate kostüümide ja kunstnikutöö eest) haaras enda valdusesse Catherine Martin, kes muide on teenimatult nominentide seast välja jäetud lavastaja Baz Luhrmanni kallis abikaasa. Nii et selles perekonnas oli siiski põhjust sel õhtul shampanjapudelil kork pealt lüüa.

Oma tuleristsed saanud parima täispika animafilmi kategooria sai kohe ka väga väärilise võitja "Shreki" näol, kuid ka tema suur konkurent "Kollide kompanii" võis end õhtu lõppedes Oscai laureaadiks tituleerida. Auhind tuli parima filmilaulu kategoorias, kus varem 15 korral kuldset mehikest püüelnud helilooja Randy Newman nüüd lõpuks ometi ihaldatud võiduni jõudis. Mehel jagus ka (ilma paberilehe abita peetud) tänukõnes musta huumorit, kui ta teatas kohe sõnavõtu alustuseks: "Ma ei vaja teie haletsust."

Igati rahule võis õhtuga jääda ka karm sõjadraama "Allatulistatud "Black Hawk", mis kandideeris 4 Oscarile ja võitis neist pooled - esmalt tunnustati Pietro Scalia tööd parima montaazhi kategoorias ning lisaks sellele omistati filmile ka parima heli Oscar.

Meeldejäävate hetkede eest hoolitsesid veel alati väärikas Robert Redford, kellele sarnaselt Sidney Poitier'le omistati elutöö Oscar (mille mees on kuhjaga ära teeninud kasvõi selle eest, et just tema on aluse pannud Sundance´i filmiinstituudile ja -festivalile, mis maailmale kinkinud lugematul hulgal uusi, talendikaid filmitegijaid ning nende loomingut), Kevin Spacey sissejuhatatud järelhüüe filmiinimestele, kes aasta vältel meie seast jäädavalt lahkunud ning Woody Alleni ülilõbus etteaste, millega ta juhatas sisse montaazhi New Yorgist, kui filmitegijate ühest lemmiklinnast.

Gala lõpp, kus jagati Oscarid parimale lavastjale ja filmile, kujunes vanade sõprade taaskohtumiseks. Esmalt ulatas Mel Gibson parima lavastaja Oscari Ron Howardile (kellega ta tegi koostööd meiegi kinodes nähtud filmis "Lunaraha") ja mõni hetk hiljem naases Howard lavale koos Brian Grazeriga, et rõõmustada parima filmi Oscari üle. Auhinnad andis meestele üle Tom Hanks, keda seob tandemiga draama "Apollo 13", mis püüdles Oscareid 1996.aasta kevadel.

Lõpuks peavad rõõmustama ka kohalikud kinosõbrad - meie kinoekraanide vehandusel on praegusel hetkel võimalik kaasa elada mitmele Akadeemia poolt pärjatud filmile - "Sõrmuste isand" (4 Oscarit), "Piinatud geenius" (4), "Allatulistatud Black Hawk" (2), "Moulin Rouge" (2), "Treeningpäev" (1), "Kollide kompanii (1). Tulge aga kinno ja veenduge ise, kas laureaadid neile omistatud autasusid ka väärivad.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid