Kasutaja: Parool:
Jack Nicholson
Jack Nicholson

Persoon: Jack Nicholson

26. märts 2002 | Mikk Meelak

Maailma üks parimaid Hollywoodi näitlejaid Jack Nicholson, täisnimega John Joseph Nicholson, sündis 1937. aastal New Jerseys. Teda kasvatasid ema ja vanaema. Isa oli alkohoolik ja jättis perekonna juba varakult maha. Seitsmeteistkümne aastaselt reisis Nicholson Kaliforniasse, kus tal oli plaan minna kolledzisse. Seda ei juhtunud aga kunagi, ta läks hoopis MGM’i (Metro-Golden-Mayer’i) animatsiooni osakonda tööle abiliseks. Peagi hakkas ta õppima näitlemist.


Jack Nicholson alustas oma näitlejakarjääri mängides väikestes filmides, mida produtseeris legendaarne B-katekooria filmide produtsent Roger Corman. Esimeseks lühifilmiks oli Nicholsoni jaoks ”Cry Baby Killer”.

Üks tema huvitavamatest rollidest oli musikaalis ”Little Shop”, kus ta mängis hambaarsti sadomasohhistlikku patsienti. Järgnesid väikese eelarvega filmid “The Raven”, “The Terror” ja “Thunder Island”. Viimases tegi Nicholson oma esimese kaamerataguse töö. Ta oli filmi kaasautoriks. Ta on klassikaline anti-kangelane: mässuline, metsik ja kindlasti mitte reeglitele alluv.

Aastal 1969. muutis Nicholsoni elu. Ettearvamatult edukas roadfilm ”Easy Rider” tegi näitleja suureks staariks. Ta mängis ühiskonnaheidikust advokaati. Selle osaga kandideeris Nicholson esimest korda parima kõrvalosa Oscarile.

Parima näitleja Oscari nominatsiooni tõi Nicholsonile maailma peale vihase ex-muusiku esitamine filmis “Five Easy Pieces” aastal 1970. Film ise võitis parima filmi Oscari.

1974. aastal kandideeris Nicholson jälle Oscarile. Seekord Roman Polanski filmiga “Chinatown”. Filmi peetakse tollase aastakümne parimaks linateoseks üldse. Järgmisel aastal saabus tõeline trumf. Nicholson mängis Milos Formani teoses “Lendas üle käopesa”. Film võitis viis Oscarit, nende seas parima filmi auhind ja lõpuks ka kauaoodatud parima näitleja Oscar. Film tõi sisse üle 60 miljoni dollari ja kindlustas Nicholsonile koha esimese klassi staaride seas.

Nicholson oli ennast juba kõigile tõestanud ja enam ei pidanud ta tegema filme, mis talle ei meeldinud. Ta ütles ära suurtest rollidest filmides nagu “The Sting”, “The Godfather” ja “Apocalypse Now”. Gangsteri rolli “Ristiisas” sai pärast endale Al Pacino, kelle karjäärile aitas teos palju kaasa.

Aastal 1977 nõustus Jack Nicholson mängima koos oma eeskuju Marlon Brandoga filmis “The Missouri Breaks”. Film aga oli äärmiselt ebaedukas ning kukkus haledalt läbi. Järgnesid Stanley Kubricku õudusfilm “The Shining”, mis oli küll juba natuke edukam, kuid siiski ei ulatunud tippu. Aasta hiljem mängis ta Rafelsoni “The Postman Always Rings Twice” uusversioonis. Sellele järgnes järjekordne Oscari nominatsioon parimale kõrvalosale filmis “Reds”.

1983. aastal võitis Nicholson parima kõrvalosa Oscari James L. Booksi komöödia-draama “Terms of Endearment’i” eest.

1987. aastal mängis Nicholson oma unistuste osa - vana Kuradit ise - filmis “The Witches of Eastwick”. 1989. aastal oli ta paljudele fännidele meeldejäävalt “Batman’is” Jokkeri osas. Üheksakümnendad algasid “Chinatown’i” järjega “The Two Jokes”. Nicholson oli ka ise selle filmi rezisöör, kuid film ei saanud erilise menu osaliseks ning unustati peagi. Järgnesid “Man Trouble”, “Hoffa” ja “A Few Good Men”. Viimase eest sai ta ka järjekordse parima kõrvalosa Oscari.

Nicholson osales veel mitmetes ebaedukates filmides, mis ei teinud tema mainele head. Seda kõike kuni filmini “As Good As it Gets” aastal 1997. Teose rezisööriks oli James L. Brooks ja ta oskas välja tuua Nicholsoni anded. Nicholson ja teine peaosatäitja Helen Hunt võitsid mõlemad oma rollide eest Kuldsed Gloobused.

Nicholsoni uusimaks filmiks on “The Pledge”, kus ta kehastab come-backi tegevat politseid, kes hakkab jahti pidama hullule lapsemõrvarile.

Nicholsoni eraelu on väga tormiline. Alkohol, narkootikumid, prostituudid on tema elu kindlad koostisained. Meest võib sageli intervjuudel kohata valged plekid pintsaku peal. Ta on suur Los Angeles Lakers’i korvpalli võistkonna fänn. Sageli võib teda näha istumas platsi kõrval esimeses reas mänge jälgimas, ilus tütarlaps kõrval istumas.

Kui mees oli juba kolmekümnendates, sai ta teada, et tema õde on hoopis tema bioloogiline ema ja naine, keda ta teadis olevat tema emana, oli hoopis vanaema. Sellise fakti uuris välja ajakiri “Time”, kui tegi Nicholsonist esikaanelugu.

Aastal 2000 kaebas Los Angelese prostituut Nicholsoni kohtusse, kuna viimane oli teda peksnud. Oscari-võitjast näitleja oli kutsunud kaks prostituuti oma koju. Pärast lõi Nicholsoni ühte naist näkku ja siis lükkas ta trepist alla. Teda oli vihastanud see, et tema käest julgeti küsida raha seksuaalteenuste osutamise eest. Hiljem maksis ta prostituudile 36 500 dollarit, et see oma suu kinni peaks.

Jack Nicholson on väga ettearvamatu. Näiteks palus ta ükskord oma limusiini juhil peatuda vaese linnaosa pubi ees. Ta jõi seal odavat viskit täiesti tavaliste inimestega. Ainuke vahe oli selles, et enamustel nendest polnud hambaid suus.

Nicholsoni esimene abielu Sandra Knightiga kestis 4 aastat. Nicholsoni teine abielu, mis oli kestnud juba 17 aastat, purunes aastal 1990, kui tema abikaasa Angelica Huston sai teada, et tema mees ootab teiselt naiselt (Rebecca Broussard’ilt) last. Oma abielude ajal oli Nicholsonil arvukalt pruute, kellega ta ringi käis.

Praegu sõbrutseb ta “Twan Peaks’i” näitlejannaga Lara Flynn Boyle’iga.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid