Kasutaja: Parool:

Üks siga ei tee veel suve

27. märts 2004 | Allan Appelberg

"Sigade revolutsiooni" kui noortefilmi vaadata oli positiivselt imelik. Mulle meeldis filmitegijate idee kaasata hästi palju Eesti noori selle filmi tegemisse. Panustage noortesse, sest nendes ei tule kunagi pettuda. See on nagu banaaniga ahvi armastuse ostmine.


Vahe kahe Eesti filmi linastumise vahel oli meeldivalt väike ja kui siit edaspidi iga kahe nädala tagant linastuks uus Eesti mängufilm, võiksime uhkusega tunnistada, et kiviaeg on möödas. Praegu seisneb probleem selles, et iga uut filmi tuleb tohutu kaua oodata ja sellega kaasnev kära ületab igasuguse normaalsuse piirid. Meedia tõstab ootused laeni ja kui film polegi see kõige-kõige, siis tehakse see maha. Nii jääbki enda arvamuseta vaatajatel Eesti filmist kui sellisest põhjendamatult halb mulje. Viimased aastad on aga paljulubavad, sest aasta vaadatuimate filmide edetabeleid kroonivad kodumaised teosed just nagu põhjanaabriteilgi.

"Sigade revolutsiooni" tugevaimaks küljeks on noorte entusiastlik osavõtt filmi valmimisest ja positiivne järelkaja. Ma ei mäleta, et keegi tuttavaist oleks filmis osalemist halva sõnaga meenutanud. Vastupidi, paljud meenutavad seda kui parimat suve üldse. Pidu, pidu, pidu. Ka film oli rohkem pidu, pidu, pidu kui kunstilist väärtust omav linateos. Vahetult enne filmi esilinastust jäi kuskilt kõrvu tegijate ütlus, et filmile on lähenetud kunstilisest vaatevinklist vms. Ma kahjuks ei osalenud '86 aasta õpilasmalevate kokkutulekul ja ei tea öelda, kas 18 aasta tagusel suvel toimunu erineb oluliselt filmis näidatust. Kunstiliseks võib pidada filmi ideed stagnaaegse inimese kui numbri parafraseerimist seana. (See oli ju filmis esitatud seisukoht?) Ütles ju Stalin, et "ühe inimese hukkumine on tragöödia, miljoni statistika".

Sisu on meedias piisavalt leierdatud, heidaks parem pilgu sellele, mis filmis veel aset leidis. "Sigade revolutsiooni" on raske þanriliselt määratleda, sest päris komöödia ta pole, paljas draama samuti mitte. Õudukas? - roiskunud sigade koht küll, nagu 70ndate õudukatest võetud. Parim oleks vist: humoorikas suhtedraama kantud kommunistliku suvelaagri alkoholilembelisse õhkkonda.

Meeldejäävaim ja humoorikaim koht leidis aset metsas, kus Tanel ja Krootuse rühmajuht pidasid metsas vestluse maha. Kohavalik, kaameratöö ja riiete erinevatest värvidest tekkiv kontrast lõid kirka stseeni. Mässustseenid olid nigelad, küll aga tuleb kiita diskode eest. Värviliste tulede virr-varr ja luukere kostüümides Joel Juht ja kompanii muutsid robodance’ iga meeleolu veelgi futuristlikumaks. Kaameratöö oli kohati häiriv – pidev jõnksutamine ei muutnud pilti mässulisemaks, vaid halvemini jälgitavamaks.

Kui tõmmata ühiseid jooni teiste sarnaste filmidega, siis lähtudes seisukohast, et filmis on kesksel kohal seks ja anarhia (Rakkautta & Anarkiaa), oleks filmideks "Porky's" triloogia. Eriti tuttav tegelane oli Futu, keda kehastas Vadim Albrant. Kui "Sigade revolutsiooni" noortekomöödiana vaadelda, siis Futu oleks see tegelane, kelle kinnisideeks on mõne vanema küpse naisega magada. Lõpus see tavaliselt õnnestub. Tanel oleks arnotalilik unistaja, kes kistakse mässuga kaasa. Erki oleks see rikas poiss, kes filmi jooksul areneb ja lõpuks mõistab, miks sõprus kaalub üles seisuse. Paluver ja Kukumägi, kes moodustasid mõnusa dueti, oleksid siis need pahad tüübid.

Üldmulje oli hea, sest meeldejäävaid kohti oli, nalja sai, sisu korras, näitlemine talutav, aga stsenaarium - viis PIKA miinusega.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid