Kasutaja: Parool:

Kõik see oleks naljakas, kui see poleks nii kurb

08. märts 2004 | Allan Appelberg

Kas see film kestis tõesti 1.30?


Valutav istmik ja mööda saali ringirändav pilk rääkisid muust, sest kui film on igav või tüütavalt pikk hakkab inimene nihelema ja mugavamat asendit otsima. Meenus "Titanic" Kosmoses, aga selle lõpus võis sadistliku rahuga vaadata Leo traagilist uppumist. Käesoleva filmi lõpus tuli saalist inimesi otsida. Millega põhjendada publiku suhteliselt kesist huvi uue Eesti mängufilmi "Täna öösel me ei maga" vastu? Kas reklaami jäi vajaka? Kindlasti mitte. Terve linn on (suhteliselt maitsetuid) plakateid täis ja kinost-telekast kõlab Ivo Uukkivi kalk fraas: "Võib-olla su oma lits tegi ta ära?"

Ärge saage valesti aru - ma ei püüa seda filmi maha teha. Mul on hea meel, et Eesti filmi edendamine on tõsiselt kätte võetud. Ja mõni vasikas läheb ikka aia taha. "Täna öösel me ei maga" on katsetus Eesti filmitegijatele suhteliselt tundmatus þanris - thrilleris. Kogemuste nappimine ja kehvavõitu stsenaarium ongi peamisteks põhjusteks, miks see film mulle igavana tundus.

Filmi vaatama minnes polnud mul sisust erilist ettekujutust, teadsin vaid, et keegi tappis Veiko Tääri ja et Peter Franzeni juurest ei minda minema. Tegelikult ongi see kogu filmi sisu ühes lauses. Filmi alguses seob Harri Hunt (Peter Franzen) oma verise käe kinni ja lubab klaasikillud prügikasti visata. Evelin (ilus Maria Avdjushko) piilub kardina vahelt välja ja märkab, et ta mees ei viska kilde minema, vaid paneb need auto pagasiruumi. Evelin mõistab, et mees, kellega ta on 7 aastat abielus olnud, on kurjategija. Miks? Kas klaasikildude omamine on kuritegu? Eluaegne. Ilma amnestiata.

Evelin lahkub kodunt ja läheb kohvikusse, kus on juhuslikult ka Älis (alati esinduslik Carmen Kass), kes ootab oma meest Leod (Veiko Täär). Leo tulebki, kohutavalt hilinedes, ja pärast lühikest arutelu Älisiga (miks ta kooki sõi ja kas ta ei ole Älisile juba korduvalt varem öelnud, et ta läheb sedasi paksuks) lahkub. Väljas tulistatakse ta surnuks. Kohale jookseb ka Leo pallipoiss Kristofer (Priit Võigemast). Siit hakkab hargnema mõrvamüsteerium.

Peter Franzenil, mehisel Soome pojal, on filmis kandev roll. Tema kehastada on korrumpeerunud politseikomissar Harri Hundi osa, sarnane Vic Mackey'le. Harri Hunt? Miks mitte Artur Alligaator või Kaarel Kaelkirjak? Üldse on filmis nimed väga võõramaised: Älis, Kristofer, Robinson, Leo. Ah kui rumal minust - "Täna öösel me ei maga" on ju suunatud välisturule, eestlaste garanteeritud läbilöök võõramaisel filmiturul. Harrist veel niipalju, et ta teeb vahetpidamata Võrno miljonimängu nägusid ja kannab üdini maitsetut helesinist pintsakut, mis on suure tõenäosusega kilohinna eest soetatud.

Carmen Kass oli täiesti vaadatav, ainult natuke pinges. Kahtlemata tundis ta end kaamerate ees vabamalt kui paljud teised, aga kõik tema repliigid tulevad kuidagi puiselt üle ta huulte. Suu on inglise keele rääkimisest natuke kangeks jäänud. Laulmise osa ma tõsiselt kartsin. Kassi vaadates ma mõtlesin ainult ühte: "Palun ära laula... Lõpeta... Ole nüüd...". Milleks seda vaja oli? Niipalju kui ma Kassi näinud olen, on tal kogu aeg hääl ära. Ta oli hea valik Älisi kehastamiseks. Süü langeb hoopis stsenaristidele, kes pole suutnud luua ühtegi meeldejäävat kohta ega seika. Lihtsalt palju olematuid karaktereid ja pastaka otsast välja imetud süþee. Film on tehtud viimase kahe Eesti filmi suurt publikumenu arvestades.

Filmi stsenaarium oli tõesti halb. Vägivald, roppused, rongid, kalad, ämblikud... Tegelikult pole siin filmis rohkem roppusi kui keskmises ameerika filmis, aga kui kõrvutada "lits" ja "bitch", siis "lits" tundub paljudele hulga ropemana, samas kui tähendus on sisuliselt sama. Ingliskeelsed roppused ei kõla nii metalselt. Stsenaariumi saamatuse kohta tooks suurima heameelega mõned näited.

(Leo lamab surnult maas.) "Issand, mis juhtus?" Võid kolm korda arvata: a) su meest tulistati b) su meest tulistati c) su meest tulistati.

"Miks ta ei hinga?" Ta on surnud.

(Saabub politsei.) Politsei on kohmakas. Pärast laiba leidmist ütleb politseinik peategelastele: "Te peate meiega ILMSELT jaoskonda kaasa tulema!" Ilmselt? Võib-olla? Äkki ei pea? Tõmbame liisku. Viskame kulli ja kirja. Korraldame keskaegse nõiaprotsessi: kui sa upud ja sured, siis ei pea tulema, kui ei, siis tuled meiega jaoskonda kaasa.

(Kohvikus.) "Valu jääb hästi meelde." Tore, lähme siis kõik näpistama ja teistele valu tegema. Jääme kõigile meelde.

(Kristofer on õrnuke pallipoiss, kelle ülemus tapetakse. Pärast seda läheb ta meheks kätte ära ja üritab nii Älisile kui Evelinile kätt külge panna. Filmi ainuke naljakas koht kõlas umbes nii:)

Älis:"Lähme voodisse!"

Kristofer: "Kus teised on?"

Ä: "Nad magavad. Lähme."

K: "Aaa...kas hääli pole kuulda, kui me..."

Ä: "Ma ei norska."

Jah, ainuke naljakas koht terves filmis. Hea seegi.

Miks Älis püüab pidevalt kõigile rääkida lugu kollase särgiga mehest, kes kohvikus tðintðiljapuuri tema lauale pani? Kui ta oli sellest Kristoferile rääkinud, tõdes ta, et see pole tegelikult naljakas. Ega ei ole jah. Üldsegi mitte.

(Kristofer Älisile.) "Pea meeles salasõna - üks, kaks, kolm...neli." Mida kuradit see tähendama pidi? Võigemasti jätkumisteooria? Kolmele järgneb neli? On's Älis nõrgamäluline? Iseenesest kerge teooria: kolmele järgneb neli. Nagu Murphy eduka opereerimise seadus: Hoia kõik jupid alles.

Filmil on neli stsenaristi ja dialoog on endiselt mõttetu. Kipun toetama teooriat, mis tugineb "Big Train"is nähtule, kus kuri raadiodiskor hoidis väikseid lapsi keldris kinni, et need talle vaimukaid sõnamänge kirjutaksid.

Kuldkala Robinson. Vanakurat ise - hüppab akvaariumist välja ja plätsib nii kõvasti, et Kass lööb kartma. Parim koht oli puhas kliðee, kus Carmen aluspesu väel pimedas korteris ringi hiilib. Väga väga teretulnud ameerika noorteõudukalik kliðee.

Pinget polnud ollagi, sest muusika ei vedanud välja. Oleks võinud kasutada seda kurikuulsat viiuli või tðello jõnksutamist. Lõõgastava meeleolu loomiseks oli käesoleva filmi muusika väga hea, paraku oli tegu thrilleriga ja asi pidanuks lõõgastumisest kaugel olema.

Filmis oli ka üks uskumatu tagaajamisstseen. Ei, ma valetasin. See "tagaajamisstseen" piirdub raudtee napi ületamisega. "Jälitamisele" eelneb bensiinijaamas tankimine. Bensiinijaamad on mind alati võlunud. Keset pärapõrgut on maantee ääres elu, kus telekas mängib ja sealt tuleb alati spordiülekandeid. Antud juhul kõlasid Marko Kaljuveeri kommentaarid pikamaajooksule. Väga hea koht.

"Täna öösel me ei maga" oleks võinud ära jätta ja 10 miljonilise eelarve mõistlikuks kulutamiseks pakuksin kaks varianti:
a) lisavõtted filmile "Nimed marmortahvlil", et muuta lõppu. Osta tõelisi rakette ja miine, et film auga teeniks sõjafilmi tiitli, sest need kolm-neli suitsupommi, mis praeguses variandid tossavad, ei tee sellest veel tõelist sõjafilmi. Minu versioon lõpust oleks järgmine: rongiga kodu poole sõites avastab vabatahtlike grupp rööpad blokeerituna. Nad haaravad koheselt relvad ja varjuvad. Kostub lask. Vedurijuht liigub poiste poole, suunurkadest verd nirisemas. Keegi poistest hakkab nuuksuma, aga Ahas sunnib ta vaikima. Vedurijuht saab veel ühe kuuli ja veel ühe. Kukub põlvili, pobiseb üle huulte: "Raisad!" ja vajub kokku. Ahas roomab vedurijuhini, katsub pulssi, sulgeb hetkeks silmad, et viha seedida ja liigub end tihedalt maadligi hoides tagasi teiste juurde. "Püsige siin! Keegi ei liigu! Mitte keegi! Kui ma viieteist minuti pärast tagasi pole, siis kutsuge politsei. Ja kui ma ei peaks tagasi tulema, siis öelge mu naisele (kes on haigete vagunis hulluks läinud sõduriga vahekorras), et ma armastan teda." Ahas tõmbab rööpalt õli ja teeb näkku "Commando" John Matrixi stiilis triibud, tõmbab padrunivöö üle õla ja vaatab poistele viimast korda otsa. Ahas keerab end ringi, asetab näpu päästikule ja tormab metsa poole, kust lasud kostusid. Kohe tabab teda kuulirahe, ta tuigub (kaamera võtab lähiplaani ta näost, Ahas teeb grimasse), järgmine kuulirahe, Ahas ikka tuigub ja astub raskeid samme metsa poole. (Kaunis patriootlik muusika.) Punased heidavad omavahel murelikke pilke: "Kurat, miks ta ei sure!" "Milline mees - tahet jätkub kauemaks kui jõudu." "On see kuradi igiliikur või?" "Uskumatu mehepoeg!" "Ei tea, mis laagris süüa saab?" Äkki mõistab üks punane, et see on tema vend. Ta tormab ahastades (sõnamäng) venna poole, aga vennani jõudes lööb verine vedurijuht talle mutrivõtme silma ja sureb. (Pilt tuhmub, kõlab Smilersi "Kellele lüüakse aisakella".) Kinost väljudes antakse inimestele ðokolaadi. Publik lahkub õnnelikuna.

b)"Somanbuulile" üks lisavõte, mis muudaks selle koheselt kultusfilmiks. Niisiis, teatavasti kippus Eetla unenägudes seiklema. Ühes unenäos võiks ta lennata pilvede kohal, seejärel aegluubis maa poole kihutada ja jalaga auto esiotsa purustada. Auto tagumine ots tõuseks õhku ning auto lendaks aegluubis üle Eetla. Järgmisel hetkel Eetla ärkaks ja film läheks edasi. "Somnanbuul" teeniks välismaa SFX gurude poolehoiu ja leiaks tee Ameerika pimedatele filmiriiulitele ja saavutaks kurja tuntuse kõiksuguste videopoefriikide seas kui tõeline underground maiuspala. Ja Eetla eneserahuldamisstseen püssiga oleks alaküpsenud videofriikidele verstapostiks sotsiaalsele küpsusele püüdlemisel.

Lõpukaader kaalus terve filmi üles. Kaks papagoid. Nemad olidki kõige taga. Nemad tapsid Leo ja punusid oma puuris intriige. Hiilgav.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid