Kasutaja: Parool:

Aastavahetuseks lõunasse

08. märts 2004 | Jan Garshnek, Caramellita, Priit Pedanik

Lugupeetud lugejad! Olgu teavitatud, et ka meie saime sellega hakkama: kõiki ajakirjaniku eetikakoodeksi reegleid ja paragrahve eirates võtsime vastu reisibüroo CasSandra ahvatleva ettepaneku tutvuda võimalustega põgenemaks (eesti meedia info kohaselt) aastavahetuseks kodupealinna saabuvate Moskva pättide ja kaabakate eest. CasSandra saatis ajakirjandusliku uurimisgrupi välja selgitamaks olukorda Läti pealinnas Riias, kus mainit grupp jagunes kaheks: ühed läksid koostama aruannet kohalikest arhitektuuriväärtustest, teised aga asusid tutvuma erinevate kõrtsidega. Kuna lehe trükkimineku päevaks polnud esimene grupp oma raportit veel esitanud, saate siinkohal ülevaate vaid teise grupi külastatud kohtadest.


Vecmeita or Kaki (siin ja edaspidi vabandame läti keele vähesest oskusest tulenevate võimalike kirjavigade esinemise eest kohalikes nimedes).

Praktiliselt kohe bussist maha astudes sattusime hoobilt eesti keeli veidralt kõlava nimega keldribaari, mis meie uurimisgrupile juba kevadisest eurovisiooni-reisist kõvasti südame külge kasvanud oli. Kaki mõnusalt soojades ruumides leidsime otsitud varju ebameeldiva tatise läti ilma eest, kusjuures tee, mida pakuti, oli haruldaselt maitsev. Meeleolu lõi ainukesena Robbie Williams, sest kohe peale meie saabumist lahkusid ainsad seal viibinud kliendid. (Märkuseks: meie ei märganud neil kahel sündmusel mingit seost.) Peale seda, kui olime baarimeest läti vutitiimi edu puhul soojalt õnnitlenud, nõustus ta meile lahkelt keelt õpetama. Meil pole kade meel teilegi teada anda, et kui reportaaži tegemiseks hädavajalik pastakas on maha jäänud, tuleb baarist ainult pildspalvat küsida ja kirjapulk ilmub kui võluväel.

Lido (üks paljudest Riias asuvatest. Täpsemaks tuvastamiseks mõeldud sõnapaar ’alus seta’ märkmetes meid hetkel enam ei aita).

Kuna Riia-reis ilma Aldarise-õluta kuidagi ei lähe mitte, otsustasime siin selle kesvamärja ära mekkida. Maitses nagu alati (proovige koduses Eestis nt eri kohtades müüdaval Originaalil vahet teha…) Koht on kujundatud madalmaade stiilis, mis tekitas meie uurimisgrupis tõsiseid sõnavõtte – et kas ikka on kitš või mitte. Maitse asi. Nagu Aldariski. Söögid on seal igaljuhul head, ja erinevalt Riia suurimast turistilõksust, palkmaja-Lidost, paistis selles versioonis leiduvat ka kohalikke einestajaid. Taustaks mängis muide mingisugune lätikeelne kantrisugemetega viis, mis hollandi rahvariietes üleolevate teenindajatega peadpööritava kompoti moodustas. Edaspidiste segaduste ärahoidmiseks õppisime juurde veel ühe vajaliku lätikeelse väljendi: loti predzariz = väga purjus. Mis omakorda soome keeles kõlab lärvit, aga see viimane oli niisama keelteoskusega eputamiseks öeldud.

Restorans Garjanis (kõlas nagu kodune Karja kelder, muidu poleks sinna ehk trüginudki)

Väga imelik koht, teile eriti soovitama ei tõtta. Väljast nagu tavaline õllekas, seest nagu kõrgema klassi söökla, menüü järgi otsustades jõuka lätlase einela. Teenindaja oli küll väga püüdlik, kuid korralikku inglise keelt valdamata näitas ta äärmist mittevalmidust Euroopasse pürgida. Kui rõhuda meie uurimusreisi põhilisele eesmärgile, milleks oli sobivate aastavahetuse-veetmise paikade väljasortimine, võiks sedastada, et sellest kohast asja ei saa. Ilmselt maal vanaema ja hobuse seltsis saab ka põnevam olema. Nuff said, nagu välismaa filmides öeldakse.

TGI (Thank God It’s) Friday’s (Tõeline american dream.)

Tuleb välja, et burgerite ja muu ookeanitaguse päritoluga kiirtoidu manustamiseks polegi tarvis mäki- või nehatusarnastes lautades trügida, seda võib teha ka meeldiva interjööriga pubilaadses asutuses, kus ainus kotletisaia-einelat reetev detail on teenindajate tavapärane idiootne kostüüm. Olgu peale. Isegi sellised pisikesed detailid, nagu väikese Guinnessi pähe toodud nukumajast pärit klaasitäis (no tõsiselt väike klaas oli!) ilma vajaliku vahuta tumedat jooki või praktiliselt pool päevaraha nõudnud einestamine, ei kalluta meie igati positiivset muljet sest paigast. Kuradi suured ja head burgerid, kuradi head erinevad milk shake’id – ja kas sai öeldud, et ka need on suured? Ümisesime: „Ma armastan Ameerikat“ (loe: I like it big), nii et seesamiseemneid ja jäätisevahtu suunurgast lendas. Täielikus õnduses lahkudes sattus hetkeks kahtluse alla kogu meie operatsiooni tulemuslikkus, kui ilmnes, et oleme kaotanud kõik oma hindamatud märkmed. Õnneks leidis teenindaja need friikartuli- ja burgerijääkide vahelt prügikastist üles. Võeh.

Amsterdama (koht, kus jätkata tegutsemist stiilis ’ma olen Tallinnast ja mina maksan’.)

Jälle killuke Hollandit, sedapuhku kahel korrusel. Palju huvitavaid õllemarke, neist enimvaimustavaim weissbier Hoegaarden. Valge õlu ta tõepoolest oli, ja serveeriti tohutu suures ja laias klaasis. Teise korruse suurtest akendest avanes kena vaade Riia tänavale, täielikust hubasusest puudus vaid süüdatud kamin. Juhuks, kui nad seda edaspidi peaksid tegama, hoiame neile ühe miljööpunkti varus. Aga mõnus oli seal sitsida igaljuhul, kuigi meie pealiskaudne hinnang tahaks seda ristida kohaks, kus valgekraed ja muud yuppie’d peale rasket kopiraitimispäeva lipsu tulevad lõdvestama.

Kardinals (3/4 uurimisgrupist pidas koha külastust šokiturismiks.)

Eks ta natuke kahtlane kõrts oli, kui ei usu, minge vaadake ise, kohe Riia okupatsioonimuuseumi juures. Samas on see koht, kus publikum koosneb sajaprotsendiliselt kohalikest, nii et varastades popkirjanik Verrevilt väljendi – antropoloogiahuvilistel oleks seal kindlasti huvitav. Avenüü-laadne piklik baariruum on seal huvitavalt sopiline, igasse nurgatagusesse jätkub erinevaid tumedaid tüüpe. Meie leidsime laua päris tagaotsas, kohe pokkeriautomaatide kõrval, kus naaberlaua kohalikud noored kiilakad meid kohe ainitiste pilkudega põrnitsema asusid. Aga võib-olla on see mingi kohalik omasooiharate koht, Riia Blue Oyster Bar? Me ei hakanud välja uurima, kuigi ajakirjanduslik huvi jäi kripeldama.

Kokkuvõtteks võib peale edukat Riia-väisamist välja tuua mõned (vähesed) punktid, milles MOVIES.ee üksmeelele jõudis:

Lätlastel on raudselt kuus varvast.
Aastavahetus Riias kõlab igaljuhul hea mõttena.
Teekultuur (kõikjal tuuakse lauda kannus ja armsate tassikestega) annab silmad ette eestimaisele teekultuuritusele.
Raske on leida kohta, kus õlu üle lati maksaks – odav!! (1 latt=24EEK, kui keegi veel ei tea)






Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid