Kasutaja: Parool:

STAAR: Quentin Tarantino, suu nagu püstolitoru

08. märts 2004 | Allan Appelberg


Quentin Tarantino pole nimi - see on kvaliteedimärk, mis pani 90ndatel aluse uuele ja vägivaldsele lähenemisnurgale filmimaailmas. Keskseteks tegelasteks on kangelase-staatusse tõstetud kurjategijad, kelle moraalitunne väljendub sügavas filosoofias, mis peitub julma vägivallafantaasia taga.

Tarantino on autodidakt, kes on kõik nooruspõlves nähtu, kogetu ja loetu läbi mälunud ning aastaid hiljem moraalitalasid vankuma panevate filmide näol välja sülitanud. Tarantino tegelasteks on elu pahupoolt korraldavad tegelased, keda kohe kuidagi ei anna võrrelda kellegi varemnähtuga. Ent sõnum ei peitu vägivallas ja ropendamises. Tarantino filme võib mitmeti mõista. Esmapilgul banaalsena näiva "töö on töö" taga peitub kogu loo võti - keegi peab ka musta töö ära tegema. Süsteem toimib kohati paremini, kohati halvemini, ent on pidevalt jõus. Tarantino eripära selles seisnebki - ta stiliseerib mõrvareid ja muidu vägivallatsejaid intelligentsete ja kohati lustakate tegelastena, kes võtavad oma "tööd" sama südamerahuga nagu lihunikud sea tapmist või Talleggi masinad kanade hukkamist.

Tarantinol on anne lasta näitlejatel välja paista paremad kui eales varem, nende osatäitmine Tarantino filmis jääb tihtipeale karjääriredeli kõrgeimat pulka tähistama. Tarantinol on ka võime mängida närvekiskuva pinge ja kuiva huumori piirimail. Mõnusat atmosfääri või pinevat situatsiooni loova muusika juures on Tarantino maitse rohkem kui pimesi usaldatav. Ent kust selline geenius välja võeti?

Conny McHugh, 16-aastane meditsiinitudeng ja Tony Tarantino, 21-aastane juuratudeng, said 27. märtsil 1963 Knoxville'is, Tennessee osariigis vanemateks. Väike itaalia juurtega Quentin Jerome Tarantino sai nime Burt Reynold'i tegelaskuju Quinti järgi sarjast "Gunsmoke". 2-aastaselt kolis Quentin koos emaga L.A.-sse, kus ta üles kasvas. Ema vedas teda juba noorest peast kinno kaasa ja tasapisi tekkis Quentin'is huvi, mis arenes peagi maaniaks. Quentin armastas televiisorit vaadata, koomikseid lugeda ja kinos käia. Hüperaktiivse ja intelligentse poisina mõistis ta peagi, et kool pole tema jaoks ja pärast üheksandat klassi läks ta Pussycat Lounge'i nimelisse pornokinno kohanäitajaks.

21-aastaselt maandus Quentin Manhattan Beach'il asuvas Video Archives' nimelises videolaenutuses, kus ta oli viis aastat endasuguste filmifriikide seltsis. Ei läinud kaua aega, kui temast sai videolaenutuses tõeline staar, kelle käest võis küsida kõike, mis filme puudutas. Poekeses võis Tarantino hommikust õhtuni filme tudeerida, iga päev riiuleid teemade kaupa korrastada ja filmitemaatilisi vaidlusi maha pidada. Poes kohtas ta ka tulevast kaasautorit Roger Avary't.

Peamiselt madala palga tõttu hakkas Quentin stsenaariume kirjutama. Tema üldse esimene valmis 14-aastaselt ja kandis nime "Captain Peachfuzz and the Anchovy Bandit". Stsenaariumi filmile "True Romance" müüs ta 1990. aastal 50.000 dollari eest maha, kavatsedes raha kulutada filmi "Reservoir Dogs" lavastamiseks sõpradega peaosades. Innuka ja kirgliku filmisõbrana jäi Quentin silma produtsent John Langley'le ja sõber Roger Avary'ga saadi tööots Dolph Lundgreni filmi võtteplatsile koristajateks. Seal kohtusid nad CineTel Productions'i produtsendi Lawrence Bender'iga, kes Quentini firmasse tööle võttis. Bender oli kaugelt seotud Harvey Keitel'iga, kes sattus Quentini "Reservoir Dogs"i(1992) stsenaariumit lugema ja sattus vaimustusse. Tuntud näitlejana hankis ta kapitali ning Sundance'il esilinastunud vägivaldne meistriteos jäi nii mõnelegi tuntud nimele silma.

Tarantino oli "meeldivalt" üllatunud, kui teiste seas Wes Craven, Stuart Gordon ja Rick Baker lahkusid "Reservoir Dogs"i esilinastuselt, kuna vanadele õudusmeistritele tundus Michael Madseni piinamisstseen talumatult julm.

Kuni 1993. aastani väitis Tarantino, , et on kaasa mänginud Jean-Luc Godard'i "King Lear"is ja George A. Romero "Dawn of the Dead"is – ikka selleks, et oma näitlejamainet huvitavamaks muuta

Järgnes Tony Scotti lavastatud "True Romance"(1993), millele Quentin stsenaariumi oli kirjutanud. Seejärel "Natural Born Killers", mille stsenaarium samuti Tarantino sulest pärines. Kuid et Tarantino oli õigused Oliver Stone’ile müünud, kasutas viimane võimalust ja kohandas seda vastavalt oma äranägemisele. Tarantino läks Stone'iga tõsiselt tülli ja kuuldavasti pole nad siiani ära leppinud.

"Pulp Fiction"(1994) - au ja kuulsus. Tarantino korjas auhindu kõikidelt festivalidelt, mille kavas nimetatud meistriteos linastus, kõige tipuks pälvis ta ihaldatud Kuldse Palmioksa Cannes'ist. Pulpile järgnes kesine "Four Rooms"(1995), mille neljast loost Robert Rodriguez'e ja Quentini omad ehk parimad olid. Ehkki Tarantino kasutab palju lauseid teistest filmidest, vahetevahel ka situatsioone, oli "Four Rooms" üks tema kehvemaid lavastusi.

Vahepeal lavastas Q ühe "ER" episoodi, etendas produtsendi rolli ja astus üles mitmetes jutusaadetes ja show'des, kogudes kuulsust nagu üledoseerinud rokistaar.

Järgnes "From Dusk Till Dawn"(1996). Ülimalt hea splatter-road-movie, mille teeb tarantinolikuks tema enda osatäitmine, muidugi, ja stsenaarium, kus kaks kriminaalist venda poole filmist on teel ja poole filmist veedavad vampiiridega võideldes. Tõeline meistritükk. Ka tagline on klass omaette: "Vampires. No Interviews."

1997. lavastas Tarantino "Jackie Browni", mis põhineb Q hea sõbra Elmore Leonard'i raamatul. Tarantinol on ostetud veel mõne Leonard'i raamatu lavastamisõigused. Samal aastal pani Q koos produtsent Benderiga aluse plaadifirmale A Band Apart Records, mis keskendub rohkem soundtrackidele.

Üle mitme aasta on filmisõpradel võimalus kogeda tarantiinot Kung Fu sugemetega filmides "Kill Bill Vol.1" ja "Kill Bill Vol.2". Muide, et võtetel igav poleks, korraldati näiteks "Seelikupäev", mil Tarantino kandis seelikut ja käskis ka kõigil teistel meestel seda teha. Tulemus oli sedavõrd naljakas olnud, et võttegrupp lubas seda ka edaspidi teha. "Sure, Kill Bill's a violent movie. But it's a Tarantino movie. You don't go to see Metallica and ask the fuckers to turn the music down".

Vaatamata QT fantaasiale vihkab ta vägivalda ja narkootikume. Q lemmikfilmid on "Manos, the Hands of Fate" (1966), mille 35mm koopiat ta omab, "Star Trek II: The Wrath of Khan" (1982), "Rio Bravo"(1959), "Taxi Driver"(1979) ja Blow Out"(1981).

Tarantino edu võtmeks on äärmiselt ettearvamatu lähenemisnurk. Tema senine looming on ülim segu erinevatest žanritest, alustades vesternide lõpetades mangaga. Ta on visionäär, kes näitab inimestele nende endi tegude tagajärgi ilustamata. Tegelaste retrostiilis riietumine ja postmodernistlik lahedus on tema nime igaveseks kuldsete, pigem veriste tähtedega ajalooraamatutesse kirjutanud.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid