Kasutaja: Parool:

Meediarapp

08. märts 2004 | Toomas Verrev

Haritud inimene peaks olema kursis sellega, mis maailmas toimub. Võimalusi info hankimiseks on mitmeid - lihtsamateks ja üldkasutatavamateks on kasvõi kirjutav ja audio(visuaalne) press.


Lehitsedes tänapäeva Eesti ajalehti meenub mulle aga üks situatsioon oma varasemast noorusest: umbes kümme aastat tagasi olin nimelt ühe eliitkooli õpilane. Eelpoolmainitud kool hiilgas mitte ainult õpilaste suurepärase valiku, vaid ka õpetajate kõrge kvalifikatsiooni poolest. Üheks nendest suurepärastest pedagoogidest oli meie kunstiajalooõpetaja, vägaaustatud madam Maja Kallas, keda laiem avalikkus tunneb nii suurilmadaami kui ka etiketti ja protokolli hästi tundva inimesena. Igaljuhul oli situatsioon järgmine: madam Kallas avas kunstiajaloo tunni mitte-teemasse-puutuva (hääletooni järgi sügavalt) usaldusliku küsimusega - öelge palun, kas teid mõjutab reklaam. Pool klassi hakkas targutama - no natukene ikka mõjutab, teine pool oponeeris - no ikka nii väga ei mõjuta ka. Mõni muigas mürgiselt.

Analoogiline situatsioon valitseb ka Eesti meedias. Võetakse mingi pseudoprobleem ja siis hakatakse selle üle targutama. Olgu või üheks näiteks alles hiljuti ühes päevalehes üle kahe lehekülje säranud artikkel, mille pealkiri kõlas umbes nii: “Võib- olla, et võetakse Euroopa Liidus vastu eelnõu mis keelustaks abordid”. Järgmistel päevadel järgnesid sellele pikemad ja lühemad targutused, kas see oleks hea või halb. Sõna võtsid nii pereliidud, poliitikud kui usutegelased - ja seda kõike teemal, et võib-olla ehk isegi midagi kunagi saab juhtuma.

Veelgi drastilisem ja minu meelest absurdsem on koolivägivalla “probleem”. Omast (eliit)kooliajast mäletan, et vägivallatsemist oli päris palju - vahel sain vastu hambaid, aga ega võlgu ka ei jäänud. Nüüd oleme kõik korralikud inimesed ja ei saaks öelda, et meist kellelgi sellest erilist psühhotraumat oleks tekkinud. Pigem vastupidi. Pealegi on hõõrumist igas väiksemas või suuremas seltskonnas. Seda soodustab nii ühiskond (nt. sport; edukas = atraktiivne) kui ka kasvatus (ära lase endale pähe istuda). Sama absurdne oleks võidelda inimloomuse kui sellise või sõdade vastu. Muidugi riigis, kus minister tunnistab avalikult, et ta oli koolis pealekaebaja (ja kellega ka nähtavasti vastavalt ümber käidi), on kõik võimalik. Kuid oma lapsepõlvekomplekse võiks välja ravida kusagil mujal kui meedias.

Muidugi on selge, et kui üks ajalehenumber sisaldab ca 75 lk A4 teksti, peab ruumitäiteks midagi välja mõtlema. Kuid kas ei oleks targem trükkida pastakast väljaimetud pseudoprobleemide asemel koomikseid või ilusaid pilte? Lihtsalt kurb on see, et mõned võtavad meedias ilmuvat puhta kullana - näiteks üks kena (kõrgema haridusega) daam lõpetas minuga suhted peale minust ilmunud oopust žanrilehes Kroonika. Aga sellest juba järgmine kord.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid