Kasutaja: Parool:

KRIITIKA: Võluva näoga haitapja

08. märts 2004 | Allan Appelberg

Ei ole „Tomb Raiderit“ ilma Angelina Jolie’ta. Lara Croft ongi Angelina Jolie. Ja vastupidi. Seega kõik, mis Croft/Jolie filmis teeb-ütleb, tuleb iseenesest, näitlejannal pole tarvis kellekski kehastuda. Ta kas meeldib või siis mitte. Mulle meeldis. Järgnevalt – püüdmata oma kriitikas väga sügavuti minna – suvalises järjekorras ülevaade detailidest, mis peale vaatamist pähe kargasid.

Jolie riietus on terve filmi vältel äärmiselt võrgutav (noorematele lugejatele väike ääremärkus: võrgutamine on teise eeldatavalt vastassoost inimese korduv katmine võrguga osaliselt või üleni). Eriti kalipso, mis oli väga-mega-tuline. Tegelikult pole mina õige inimene arvustama filme, kus Jolie osaleb, sest tegu on maailma kauneima naisega. Ja see teadmine on sööbinud sügavale alateadvusse. Raiu või tükkideks, kiindumus Temasse ei kao.

Raske on ette kujutada, mitu venda Kasahstani vanglas surnuks vägistati pärast seda, kui Croft sealt nagu ingel läbi jalutas. On ikka jultumust. Mõelda vaid, kümned - kui mitte sajad - ajukääbakad kuskil pärapõrgus (kes millise kuriteo eest; mõned lihtsalt rõveda lõusta eest eluaegset kandmas) ja siis kõnnib Croft nende käeulatusest mööda, ise lumivalges kasukas, kauni päevituse ja üks-miljardist-näolapiga. Damn, biyatch!

Kogu veealust tegevust oli meeletult mõnus vaadata ja eriti kuulata. Heliefektide eest Oscar! Maavärina tagajärjel kivimürakate vettekukkumine ja kaamera liikumine koos nendega vee alla ning kaasnev heli oli lihtsalt mega. Nn. crazy credits meeldejääv. Sukeldumine hirmus hea. No ok, tegelikult oli kaameratöö siiski keskpärane, kui kaks kohta välja arvata. Üks oli kaamera liikumine Jolie’le mootorrattal mingist putkast väljumas. Teist ma ei ütle.

Vaatamata sellele, et kogu haisaaga oli enneolematult sürr ja erakordselt ebareaalne, tuleb tunnistada, et see oli ikka bloody brilliant! C’mon, lõppude lõpuks on tegu ikkagi popcorni-filmiga ja sellest Le Carré’d oodata oleks sulaselge jaburus.

Nööridel pea alaspidi laskumine ja samal ajal pättide nottimine olnuksid palju nauditavamad, kui oleks kasutatud traileri muusikat. Ent kõik halva korvasid kuhjaga skuutriga spinni tegemine ja seesinane pats. Action Shanghai’s oli kõrvulukustav. Jolie oma kostüümides silmipimestav. Hai ilmumisel sügavikust pidin püksid täis laskma, kuid tänu treenitud vähelevinud horrorinärvile säästsin kinopinke ja ennast. Küll aga elasin kaasa mitme vähemtreenitud kinovaataja põie purunemisele.

Oeh. Neist detailidest sai võrdväärselt vägeva kompoti, kas pole? Kokkuvõtteks võin siis kinnitada, et lihtsameelsed kinovaatajad (nagu mina) saavad „Cradle of Life“ist tugeva adrenaliinisüsti. Näiteks meie läksime saalitäie filmisõpradega pärast filmi tänavale pensionäre röövima, bussipeatustes tüli norima ja putkaklaase jalaga katki tegema. Nagu kunagi „You want a piece of me?“ tõlgiti: tahate must tükki, vä?

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid