Kasutaja: Parool:

STAAR: Nicolas Cage: kurbade silmadega multimees

08. märts 2004 | Lauri Jürisoo

Coppola klanni edukaima filminäitleja karjäär on hetkel taas madalseisus, aga mees ise on endiselt kõrgvormis. Kaasa arvatud Ridley Scotti käe all põnevikus “Petised”, mis saabus Eesti kinodesse 3. oktoobril.


Muretsemiseks pole aga põhjust. Cage’i-sugune multimees ei valiks iial ainult projekte, mis tõotavad kerget raha. 1990-ndate teisel poolel võis jääda mulje, et ta on küll muutunud, aga viimaste aastate projektid “Viimase vindi peal”, “Sonny” (debüüt lavastajana), “Kuidas kirjutada kassafilmi” ja “Petised” tõestavad vastupidist.
*
Itaalia ja saksa verd Nicholas Kim Coppola sündis 7. jaanuaril 1964 Long Beachis Californias USAs.
Ta oli nooruses üsna üksik. “Sõpru eriti ei olnud. Mind peeti poisiks, kellega ei maksa jännata. Aga ma sain ilma hakkama, sest ema põdes närvihaigust ja kui ta haiglas polnud, pidin tema eest hoolitsema.”
Poisile meeldis mudelautodega mängida ja koomikseid lugeda – viimast siiani. Seevastu kooli ta vihkas: “Mulle meeldib ise õppida, mitte lasta endale ette lugeda. Õpingud tundusid tihti nõnda igavad, et hakkasin ajaviiteks korda rikkuma ning nalja viskama.”
Kirjandusprofessorist isa August Coppola tegi kõik, et ta kolm poega leiaks endas huvi kultuuri vastu, pesamunast Nicholasest lootis ta isegi tulevast kirjanikku. Seetõttu saatis ta neid suviti venna – filmilavastaja Francis Ford Coppola – juurde puhkama.
Vanimast perepojast Marcist on saanud hoopis raadio-DJ, aga keskmine vend Christopher järgis kuulsa onu eeskuju, vändates vahelduva eduga indie-filme. Kui ta veel Super-8 kaameraga harjutas, kutsuti ka Nicolas osalema.
Cage jõudis iseseisvalt näitlemiseni viieteistkümneselt, pühendades selle õppimisele terve suvevaheaja. Selleks ajaks oli ta juba kolm aastat elanud onu juures, kuhu ta saadeti vanemate lahutamise järel.
“Hea näitleja on mõnes mõttes nagu kurjategija – alati valmis reegleid murdma, et millegi uueni jõuda,” on ta öelnud.
Sarnasena ta teismelise-ikka purjetaski, pere lagunemisest kibestunud, metsikult pidutsedes ja autoga kihutades. Ta leidis 11. klassis koguni, et ei jaksa enam keskkoolile jõudu raisata, jättes lõpuklassi astumata. Selle asemel tundus huvitav proovida onu eeskujul kuulsuse ja rikkuseni jõuda.
*
Esimene filmiroll tuli Cameron Crowe’i raamatul ja debüütstsenaariumil põhinevas noortekas “Fast Times at Ridgemont High” (1982). Selle keskset osa täitnud Sean Pennist sai kauaks hea sõber, aga NC aeg jäi ekraanil napiks. Ta sai plaanitust pisema rolli ja sealki jäeti enamik välja.
See on muuseas esimene ja viimane kord, kui ta kasutab oma kuulsa suguvõsa nime. “Cage” pärineb Luke Cage’ilt, kes on läbi aegade esimene neegrist koomiksikangelane. Inspireeris kuuldavasti veel avangardne muusik John Cage.
Vaene pettunu läks seejärel Fairfaxi kinosse popcorni müüma. “Uskusin, et saan suure võimaluse just sealt.”
Esimene peaosa tuli kohe järgmisel aastal, keskpärases noorteloos “Valley Girl”, mille puhul on tõepoolest tunda, et stsenaarium kirjutati kümne päevaga. Siis palkas onu Francis Ford Coppola ta järjest kahte oma lavastusse ja karjäär hakkaski tuure võtma.
Et erilisena meelde jääda ning näitlejana julgust ilmutada, tegi NC veidraid tükke. Lastes näiteks Alan Parkeri draama “Birdy” jaoks igati korraliku purihamba välja tõmmata (film on õnneks väärt asi), neelates Robert Biermani õudukas “Vampire’s Kiss” ehtsa prussaka, lõhkudes “The Cotton Clubi” võtetel tänavamüüja puldiga auto jm. Õnneks suutis ka piiri pidada: “Meetodnäitleja ning skisofreeniku vahel on tuntav erinevus.”
Cage õnnestus 1980-ndatel osaleda märkimisväärsetes filmides ikka vähe (klassikud on vast “Ruble Fish”, “Birdy”, “Raising Arizona”)... Pigem läheb antud kümnendist ajalukku sõber Johnny Deppi meelitamine näitlemiseni, mille eest oleks Au-Oscar ilmselt õigustatud.
1990-ndate esimene pool muutis aga Cage’i elus kõik.
Esiteks sündis suhtest modell-näitleja Kristina Fultoniga poeg Weston Coppola Cage (1992). Teiseks õnnestus altari ette meelitada juba 1987 silma jäänud Patricia Arquette, kes on ilmselt olnud ta suurimaid armastusi üldse. Kolmandaks tuli Mike Figgise draama “Lahkudes Las Vegasest”, mis tõi esmalt 240 000 dollarit, aga peagi ka Kuldgloobuse, Oscari ja tõusu Hollywoodi kõrgliigasse.
“Olin Patricia järele hull kohe momendist, mil kohtusime. Ma ütlesin lausa pärast tutvumist, et pean ta endale saama. Pulmadega ei näinud me samuti vaeva, tegime pilte ja sõitsime mesinädalaid veetma,” meenutab NC suhet, mis kestis abielu vormis 1995. aprillist 2001. maini.
Patricia oli algul tõrges ja esitas hulga tingimusi, mis peavad saama täidetud. Nende seas kultuskirjanik J.D. Salingeri originaalautogrammi ja musta orhidee hankimine. Aga et taolist lille ei ole olemas, võttis NC tavalise orhidee ja pihustas värviga üle. Naine ehmus ootamatust visadusest ära ja hakkas kolme koos veedetud nädala järel meest vältima. Alles aastaid hiljem, uuesti kohtudes, jõuti lõplikult sina peale.
Nüüd jääb siis kõike head Patriciast meenutama ühine film, draama “Viimase vindi peal”, mis meenutab suuresti lavastaja Martin Scorsese enda varasemat kultusteost “Taxi Driver” (1976, “Taksojuht”).
*
“Lahkudes Las Vegasest” järel haaras Cage ootamatu õhinaga kinni actionist.
“Ei saa ühele kohale seisma jääda, teha ainult seda, mida arvad, et sult oodatakse. Ma ei taha oma loorberitel puhata, kui mul neid on.
Ma polnud varem märuliga tegelenud, mistõttu eeldati muidugi kohe, et ma ei saa hakkama. Aga see oli põnev ja samas korralik väljakutse. Eeskujuks võtsin endale Harrison Fordi.”
Muidu talle vägivald ei meeldi. “Minu arust pole relvaga vehkimine naljakas. Brandon Lee õnnetu surma järel olen ka võtteplatsil püstolit käes hoides väga ettevaatlik. Aga negatiivse tegelaskuju kehastamine on meelepärane. Antikangelased on huvitavamad kui paipoisid.”
*
Kui vahepeal tundus, et Cage hakkab ikka rahunema, siis ainuüksi viimane aasta on olnud vägagi rahutu. Selle kõrgpunktideks võib lugeda lavastajadebüüti ja saladuslikku närvesöövat abielu Lisa Marie Presleyga (veel lahutamata), mille kohta ta on napilt maininud, et liidu sõlmimine oli viga.
“Sonny” kohta räägib ta, et plaanis viieteistkümne aasta eest 1980-ndatel toimuvas gigolo-loos ise peaosa mängida – nüüd teeb seda tõusev täht James Franco – aga ei leidnud sobivat lavastajat. Hiljuti meenus stsenaarium uuesti, kui ta mõtles ise lavastamist proovida. Ja nii see käiku tuligi.
“Ma ei usu, et hakkan nüüd lavastajatele rohkem vastu vaidlema, kui olen sama tööd proovinud. Näitlemine on mu esimene ja põhiline kirg, pealegi on mul õnnestunud tihti töötada lavastajatega, kes usaldavad mu instinkte. Ridley Scott tegi “Petiste” puhul sama ja sellest sündis mõlemat rahuldav tulemus.”


Filmid
Fast Times at Ridgemont High (1982)
Valley Girl (1983)
Rumble Fish (1983)
Racing With the Moon (1984)
The Cotton Club (1984)
Birdy (1984)
The Boy in Blue (1986)
Peggy Sue Got Married (1986)
Raising Arizona (1987)
Moonstruck (1987) “Kuutõbised”
Never on Tuesday (1988, episood)
Vampire’s Kiss (1989)
Fire Birds (1990)
Wild at Heart (1990)
Tempo di uccere (1990)
Industry Symphony No 1: The Dream of the Broken Hearted (1990, TV)
Zandalee (1991)
Honeymoon in Vegas (1992)
Red Rock West (1992)
Amos & Andrew (1993)
Deadfall (1993)
Guarding Tess (1994)
It Could Happen to You (1994) “Juhuslik õnn”
Trapped in Paradise (1994) “Lõksus paradiisis”
Kiss of Death (1995) “Surmaga silmitsi”
Leaving Las Vegas (1995) “Lahkudes Las Vegasest”
The Rock (1996) “Kaljukindlus”
Con Air (1996) “Vanglaekspress”
Face/Off (1997) “Kahe/võitlus”
City of Angels (1998) “Inglite linn”
Snake Eyes (1998) “Silmapete”
8 mm (1999) “8 mm”
Bringing Out the Dead (1999) “Viimase vindi peal”
Gone in Sixty Seconds (2000) “Kadunud 60. sekundiga”
The Family Man (2000) “Pereisa”
Captain Corelli’s Mandolin (2001)
Christmas Carol: The Movie (2001, hääl)
Windtalkers (2002) “Tuulte keel”
Sonny (2002, lavastaja)
Adaptation. (2002) “Kuidas kirjutada kassafilmi”
Matchstick Men (2003) “Petised”
National Treasure (2004)
* eestikeelse pealkirjaga varustasin filmid, mis jõudsid vastava nimega meil kinno. Hea õnne korral leiad enamiku ka videolevist.


Läbisegi fakte
Pikkus 1.85 m
Lähedane sõber muusik Tom Waitsiga
Omab Lamborghini-autot, mis kuulus Iraani šahhile
Armastab võtteplatsil improviseerida
Kardab kõrgust
Omab selja ülaosas tätoveeringut: torukübaraga sisalik
On California State University kaunite kunstide audoktor
Esimene peaosa tõi 5000 dollarit, praegune rekord on 20 miljonit (nii “Kadunud 60. sekundiga” kui “Tuulte keele” eest)

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid