Kasutaja: Parool:

It is horror time!

08. märts 2004 | Jan Garshnek

Ma kipun küll kahtlustama, et ei suuda kedagi oluliselt üllatada, kuid teen teatavaks, et ka sel aastal saabub meile ookeani tagant laenatud püha nimega Halloween. Uued ajad, uued kombed - hingedepäeva-aegne manalasselangenud suguvõsaliikmetele sauna kütmine ja laua katmine (nagu vanadel eestlastel ikka tavaks oli) on asendunud kõrvitsa sisse aukude uuristamise ja igasugu maskeraadide korraldamisega. Õige kah – las hinged kütavad ise!


Kuna tegemist on ikkagi võrdlemisi kahtlase kuupäeva, kus kõiksugu libahundid, murjanid ja vereimejad mööda ilma ringi lasevad, siis on oma vaimu erksana hoidmiseks peale ’vembult ja kommilt’ naasmist soovitatav ära vaadata üks õõvastav linalugu. MOVIES.ee on nii lahke ja pakub teile välja paar meistriteost, mille kaemine mitte mööda külgi maha ei jookse ja mis meie videolevis ka vabalt kättesaadavad on – ”Scream” ei ole muuseas ainuke! Teie asi on ainult varuda veriseid varesejalgu, limapallikesi, kuivatatud hiiri ja muid päevakohaseid maiuseid ning köhatada oma hääl hirmukarjete tarvis puhtaks.

Kui teile peaksid meeldima erinevad koolielu käsitlevad seriaalid, siis on Stephen Kingi romaanil põhinev ”Carrie” (1976) just teie jaoks. Brian de Palma lavastatud loos leiavad noored ülbikud koleda otsa, kui kiusamisest tüdinenud plika nende peal oma üleloomulikke võimeid asub rakendama. Filmi verine finaal kooli võimlas peaks teatavat rahuldustunnet kõigile õnnetutele, kel koolis vett püksi lastud, keda tüdrukute veetseesse kinni pandud või kellele niisama ülepäeva pasunasse antud. Tõtt-öelda on päris raske filmi žanriliselt määratleda, Carrie loos on piisavalt traagikat, annus melodramaatikat ja kamaluga b-filmilikke stseene, kus domineerib punane värv. Tähelepanek – järg nimega ”Carrie 2: The Rage” (1999) on päris tülgastav, olge ettevaatlikud ning ärge neid kaht filmi segamini ajage.

Kujutlege süžeed. 1. Mingi armastav kooslus (pere, paarike, sõpruskond). 2. Mingi reis (enamasti üksikutes ja väherahvastatud paikades, nt kõrb, mereavarus, džungel). 3. Kahtlane hädasolev võõras, kelle armastav kooslus (vt punkt 1) oma tiiva alla võtab. 4. Ja siis ridamisi õudseid sündmusi, kus võõras oma heategijatele turja kargab. Tema teod ja motiivid varieeruvad vaadeldavast filmis lähtuvalt. Tuleb tuttav ette? Kindel see. Aga on üks linateos, mis küll hõlmab kõiki mainit klišeesid, kuid on nauditav oma näitlejaskonna ja mitmete etteaimamatute pöörete pärast (lõpp muidugi paraku väljaarvatud): ”Dead Calm” (1986), lugu merel seilavast paarikesest (Sam Neill, Nicole Kidman) ja nende paati sattuvast võõrast (Billy Zane). Mõnusalt klaustrofoobiline film, mille sisuliselt vaid kolmest inimesest koosnev tegelaskond lihtsalt nõuab tugevat stsenaariumit – ja see on täitsa olemas. Peale vaatamist ei taha te ilmselt enam mõnda aega näiteks hääletajaid peale võtta.

Uudishimuliku venna-õe ja neile oponeeriva Saladusliku Kurja tegemistest räägib meile ”Jeepers Keepers” (2001), vana kooli õudukate vaimus sündinud film. Tõtt-öelda on see üsna omapärane tükk – kappab mööda tallatud radu ja just siis, kui seda kõige vähem ootaksid, teeb ootamatu pöörde. Ja nii ikka väga mitu korda! Tempo, kusjuures, ei lähe peaaegu kordagi alla, mistap segadustunne vaatajas aina süübib. Just nende ootamatuste tõttu ei tahaks sisust rohkem avaldada, aga out-and-out-õudukate määratluse alla mahub ”Jeepers” päris kindlasti, seda võin teile lubada.

Aga võib-olla midagi eriti mõttetut, idiootset ja halvasti tehtut? Mitte B-kategooria low budget, vaid pigem C-kategooria no budget? Midagi nii masendavat, et üks endast lugupidav friik lihtsalt peab seda nägema? Palun! Televisioonile toodetud “The Rats” (2001) peaks teid rahuldama. Seda, et keskajal rotid aeg-ajalt katkuepideemiaid põhjustasid, on kõik kuulnud. Nüüd aga kujutage ette eriti suurte ja nakkusohtlike näriliste plaani võtta üle Manhattan...sest just nõnda nad ses filmis plaanivad talitada. Pole vist vaja öelda, et kõigele lisaks on tegu geneetiliselt muundatud ja inimlihast toituvate elukatega, kellele saab vastu vaid üks mees. Potentsiaalselt põnevad massistseenid miljonite rottidega rikub ära tõsiasi, et elukate plastmassist imitatsioonid ei suuda kuidagi ära petta – isegi kui silmi kissitasin, ei paistnud rotid elusad. Ah, vaadake ise ja siis küsige endalt, miks-oh-miks meie videolevisse säherdused asjad üldse jõuavad...

Kõige magusama pala jätan viimaseks. Just. Kõige päevakajalisem film – ehk esimene ja parim ”Halloween” (1978, praeguse seisuga on tehtud 7 järge..). Ja ainuke senisoovitatutest, mis meie videolevisse pole (veel) jõudnud. Samas, nii nagu jõulude ajal näitab vähemalt tosin telekanalit ”It’s a Wonderful Life’i”, nii ka 31.oktoobri paiku jõuab see John Carpenteri parim film pea alati helesinisele ekraanile. Seega, ärge kõhelge vaatamast – eriti, kui seni on õnnestunud seda mitte näha. Sisust – oma õe tapmise eest mingisse asutusse kinni pandud tüüp paneb sealt plehku, naaseb oma kodulinna ja hakkab huupi teismelisi teise ilma saatma, seda kõike muidugi halloweeni õhtul. Eriti vähe meeldib talle Jamie Lee Curtise kehastatav lapsehoidja, kelle tagaajamisele suurem osa tegevusest keskendubki. Verd on vähem, kui võiks arvata, aga järjest kasvav pinge ei lase teil hetkekski tugitooli seljatoele naalduda. Judisege mõnuga!

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid