Kasutaja: Parool:

Salapärase vene hinge otsinguil

08. märts 2004 | Toomas Verrev

On loomulik, et kui inimene on väsinud, siis ta puhkab. Puhata võib mitmeti - laias laastus aktiivselt või passiivselt. Passiivseks puhkamiseks võib lugeda kusagil teki all üksinda norskamist, aktiivseks aga erinevaid alaliike alates sportimisest kuni läbustamiseni. Muide, mina eelistan kasutada ’läbustamise’ asemel sünonüümi ’lõdvestuma’.


Vot! Ja ühel ilusal õhtul mõtlesin minagi kamraadi seltsis lõdvestuda - siledad poisid - Armani, Versace, Valentino, GFF, jne. Mitte-eestlased pealekauba. Tiksusime niisama. Madisson > Moskva > Valli Baar > Kaheksa > Valli Baar. Sealt taas väljudes kaesin naeratades Hollywoodi ees looklevat ilusate ja säravate saba. Seisid ilusasti reas nagu poelised kaheksakümnendatel Kaubahallis. Teiste seas ka poolprominent ja europoeet Maian Kärmas - ei saaks öelda, et ta mu lemmikute hulka kuuluks. Liiga peen intelligent minu jaoks. Mina näiteks ei suudaks kirjutada, et iga päev on friday night. Pealegi, tema lahtise otsaga kingadesse kängitsetud jalad olid sukastatud - mulle lihtsalt ei meeldi selline asi. OK. Vahetasime Maianiga paar sõimusõna ja ajasime rahulikult oma asju edasi, tehes näo, nagu midagi ei oleks juhtunud.

Sealsamas mõtetutele tibidele odavat juttu ajanud Briti härgadele ütlesin, et ei tasu ila ajada, piisab lausest I am British, let’s fuck! Kutid ei osanud teha midagi muud, kui mind seljale patsutada ja totakalt irvitada. Kutsusid Hollywoodi kaasa, aga mul ei olnud mingit tuju sabas passida, eriti veel sellises seltskonnas. Kas tõesti asutada end koju kotile?

Ei. Sealsamas lähedal Ararati ees kohtasin oma kamraade. Vanad kutsusid mind ööklubisse ’Gorodok’ - see olevat üks venelaste klubi kusagil Lasnamäe avarustes. Antropoloogiahuvilisena mõtlesin, et miks mitte ja juba istusingi igati trendikas oranžis Peugeot’s number 105, mis on pärit samast kümnendist, kust minagi (kuumad seitsmekümnendad), limpsides kitsal tagaistmel rummi ja lauldes läbi avatud akna linnarahvale La Marseilles’i.

’Gorodok’ asub Lasnamäe kanali lõpus, seal, kus kunagi asus Hard Rock Café. Sisustus igati stiilne. Parkla ukse ees. Ei mingit saba. Ei mingit piletit. Ei ühtegi britti. Astusime sisse. Suur koht. Lauad. Valge särgi ja kikilipsuga teenindajad - kõik väga viisakas. Istusime vanast Volgast tehtud lauda ja vaatasime kulistades kauneid väänlevaid daame. Kuradi hästi tantsisid ka. Etem kui mingi odav ja sitane striptiisiklubi, kus haisvate suudega koledikud tantsivad kangelt kui Buratino, iga tantsu eest miinimum 25 eeki küsides.

Ühe äärmiselt veetleva daamiga, kes väitis, et talle meeldib vene kultuur (mina väitsin, et otsin salapärast vene hinge), tekkis mul umbes selline dialoog. Täiesti klassikaline sellel õhtul.
“Jah, vene kultuur on tõeliselt suur, kus leidub palju meeldivaid üllatusi. Mida sa Ehrenburghist arvad?”
“Kellest?”
“Ilja Ehrenburgist! Sellest kirjanikust. Julio Juriento? Tuleb ette?”
“Mida?”
“Noh, tead küll. “Pariisi langemine” jne.”
“Sonid või?”
“OK, mida me võtame?”
“Džinn toonikuga!”
“OK, kaks siis!”

Muidu oli tore. Alkohol oli tõeliselt odav! Äärmiselt frivoorne vene muusika - bass + alt. Hämmastav, et musa ei tulnud mitte mõnelt helikandjalt, vaid laivina. Olen maailmas palju ringirännanud mees, aga sellist asja nägin küll esmakordselt.

Lahe oli tšikkidega tantsida Peterburi vaadete taustal. Kohati meenutasid tantsud mitte ontlikku pepukeerutamist, vaid rohkem suguakti. Hämmastav, et ümbritsevad, suhteliselt ebaausate näojoontega härrad, ei löönud mul ei hambaid sisse ega ka öelnud midagi halvasti. Üks härja ja põrsa ristsugutist meenutav vana patsutas mulle peldikus õlale ja ütles tunnustavalt “Tõ fašišt, nu svoi patsan!”

Ärkasin igaljuhul hommikul omas kodus. Ja nagu selgus, ei olnud ma oma spartalikult kitsal lavatsil mitte päris üksi - nimelt soendas minu külge keegi lühikeste juuste ja kaunite hoolitsetud küüntega sinisilm. Isegi pohmas peaga nägi ta ilus välja. Ideaalne hommik. Kahjuks ei saanud ta terveks päevaks minu juurde jääda - mees ootas teda koju, laps lasteaeda viimist, tööleminek teda ennast jne. Mina aga magasin õhtuni. Viimane suudlus huultel kipitamas.

Lihtsalt krõps ja kõik. Anonüümne ja kvaliteetne. Ilus päev oli.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid