Kasutaja: Parool:

Elu igas hingetõmbes

08. veebruar 2004 | Allan Appelberg

Ei ole suuremat rõõmu kui jagada muljeid filmi kohta, mis rohkem kui meele järgi on. "Viimane samurai" on üks seesugustest Ameerika filmidest, kus ameeriklased seavad kahtluse alla endi puhtmateriaalsed väärtushinnangud ja pideva industrialiseerumise.


Täieväärtuslik elu ei tähenda ülekülluslikkust ja arutut luksust - täiuslik elu peitub sisemise rahu ja seekaudu õnne leidmises. "A perfect blossom. You could spend your whole life searching for one, and it would not be a life wasted."

Jaapani ajalugu ja samuraide kultuur on äärmiselt põnevad ja koguvad üha rohkem austajaid. Akira Kurosawa filmid on järsku iga teise reþissööri elu muutnud ja mõjutanud iga kolmandat filmi. Katanat, samuraide mõõka, käsitsevad meisterliku osavusega kahtlaselt paljud filmikangelased. "Viimane samurai" hõlmab jaapani ajaloo vast kõige kurvemat perioodi - perioodi, mil lõppes sajanditevanune samuraide dünastia ning alguse sai modernne Jaapan. Mõelda vaid, Jaapan, üks kaasaegse ühiskonna kõrgemalt arenenumaid riike oli veel pooleteise sajandi eest talupojaühiskond, kus maksid vaid kohusetunne ja au.

Ameeriklaste halb mõju oli nii tugev ja vastupandamatu, et isegi sajandeid vana tugevate traditsioonidega Jaapan ei suutnud sellele vastu seista. Päris elus tuli 1868. aastal Jaapanis võimule valitsus, mis võttis eesmärgiks läänemaailma paremini tundma õppida ja uudseid ideid ka Jaapanis levitada. Mõjuvõimsaim Lääne ideede tutvustaja oli kirjanik Yukichi Fukuzawa, kelle rajatud ülikoolis õppisid paljud Jaapani tulevased juhid. Teda peetakse moodsa Jaapani üheks aluserajajaks.

Räägiks ka filmist endast. Film saab alguse 1876. aastal San Franciscos, kus kodusõjaveteran Nathan Algren (Tom Cruise) otsib pudelipõhjast oma muredele lahendust. Endise sõjakangelase ainsaks tööotsaks on Winchesteri relvatööstuse toodangu reklaamimine. Kõik muutub, kui ühel päeval saabub Ameerikasse Jaapani delegatsioon, eesmärgiga värvata Ameerika relvaspetse, lahingustrateegikuid ja osta uusi relvi. Algrenile tehakse pakkumine, millest on raske keelduda ning et miski teda kodumaaga ei seo, astub ta peagi Jaapani pinnale.

Tom Cruise'i tegelaskuju leiab end peagi võõra kultuuri keskelt, mis on peatselt hävinemas ja muutumas sarnaseks sellisele, kust ta tuli. Jaapanlased värbavad teadlasi ja väejuhte üle maailma, et suruda maha "mässulised", keda juhib Katsumoto (Ken Watanabe). Katsumoto ja tema mehed seisavad tegelikult vanade traditsioonide püsimajäämise nimel - noorukesel ameerika-meelsel keisril piisanuks vaid öelda ning Katsumoto oleks endalt elu võtnud.

Algrenile seatakse ülesandeks ilmselgelt sõja tarvis alaküpsenud mehed ette valmistada ja lahingusse juhtida, ent auastmelt kõrgemal positsioonil kolonel Bagley (Tony Goldwyn) saadab mehed, valmis või mitte, lahingusse. Kui Algren kuuleb, et mehed, kelle vastu ta peatselt lahingusse astub, samuraid, ei kasuta põhimõtteliselt tulirelvasid, peab ta neid esmalt metslasteks. Eelarvamus on kibekiire muutuma - neid juba udus kuju võtmas märgates peegeldub Algreni silmist austust, sest oli ju tema sissetungija - tema tungis nende kultuuri kallale. Just nagu oli ta indiaanlaste vastu kirjeldamatuid koletusi korda saatnud.

Esimene kokkupuude osutub ebaõnnestunuks ning Algren langeb sõjavangi. Tegelikult mitte sõjavangi, sest samuraidel polnud see tavaks. Katsumoto nägi Algrenit viimseid jõuvarusid kokku võttes vigastatult tema meestele vastu panemas ning teenis juhi austuse. Algren viiakse väiksesse külla, kuhu ta lume sulamiseni jääma pidi. Teda ei koheldud kui vangi, ta võis vabalt mööda küla ringi käia, aga teda valvati ning põgenemine olnuks mõeldamatu. Keeleoskamatuna võõra kultuuri keskel ei mõistnud ta jaapanlasi kohe üldse. Eriti kohatuna tundus talle see, et Katsumoto pani ta elama perre, kust puudus isa tänu temale. Samas teenis ta nii isata jäänud laste kui meheta jäänud lese austuse. Kõik kummardavad ja üldse... Jaapanlastele tundus jällegi imelik, miks Algren endalt elu võtta ei püüdnud. Kultuuride kokkupõrge.

Vaikselt hakkab Algren kohanema ning päevadest, mil ta hommikust õhtuni: "SAKET! SAKET!" karjus, oli jäänud vaid kurb mälestus. Algren hakkab mõistma jaapanlaste olemust, õpib keele ära, harjutab mõõgavõitlust, võitleb Katsumotoga külg-külje kõrval palgamõrtsukate vastu, teenib kohalike austuse jaa armub Takasse (Koyuki). Ning mis peamine - leiab sisemise rahu ja sügava ühtekuuluvustunde Katsumotoga.

Algreni tegelaskuju on väga keeruline. Pidevalt vilksatavad sõjakoledused kodusõjast, milles ta ise osales. Tapatalgud vaeste indiaanlaste kallal. Alkohol ei olnud lahendus. Kuid nagu ütles Katsumoto, olid Algreni probleemid tingitud sellest, et ta oli teinud seda, mida ta polnud õigeks pidanud. Nii ka oli. Tark mees see Katsumoto.

Katsumotot kehastab Ken Watanabe, kellele "Viimane samurai" on esimeseks ingliskeelseks filmiks ja üldse esimeseks Ameerika filmiks. Watanabe on äärmiselt muhe näitleja. Väga viis. Katsumoto oli loo hing. Ka Cruise'i näitlejatöö oli tasemel nagu alati, kui mitte paremgi veel. Watanabe vääriks Oscarit. Katsumoto hindas väärikat surma ja tema ennastsalgav kohusetunne ei andnud ruumi hirmule. Katsumoto puhul lõid põhimõtted isiksuse. Targa mehena ei olnud ta teiste kultuuride vastu, mida tõestas ka elav huvi inglise keele ja lahingute vastu, milles Algren oli osalenud. Sügavat muljet avaldas Katsumotole kindral Custer, kes Algreni jutu järgi kahesaja üheteistkümnekesi 2000 indiaanlase vastu sõtta läks ja surma sai. "I think this is a very good death."

"Viimane samurai" järgib suurfilmidele omast stsenaariumit, ent põhjustas sellegipoolest meeldiva üllatuse. Mõjusa panuse annab ka Hans Zimmeri 100. soundtrack. Kaameratöö eest vastutas John Toll, kes on üles võtnud muuhulgas "Braveheart"i, "Thin Red Line"i, "Legends of the Fall"i ja "Vanilla Sky". Impressive. Stsenaariumi võlgneme kolmele mehele: John Loganile, Marshall Herskovitzile ja Edward Zwickile, kes filmi ka lavastas. Zwick on tõenäoliselt üks alahinnatumaid tööloomi Hollywoodis, sest pärinevad ju selle mehe geniaalsuse sulest "Glory" ja "Legends of the Fall".

"Viimane samurai" on film, mille kohta võib julgelt öelda "elamus". Maheda stiilitundliku huumori ja kauni kaameratööga tugev storytelling on USA 2003. aasta parim film – täheke kuusepuu tipus. Suur roll on siin ameeriklaste võimes endis vigu näha ja neid teravalt kritiseerida. Kolonel Bagley küsib filmis Algrenilt, miks ta oma kodumaad sedavõrd vihkab. Algren ei vasta, jättes vastamiseõiguse ameeriklastele endile. "Viimane samurai" on võimas linateos inimestest, kes on valmis oma tõekspidamiste eest kindlasse surma minema, inimestest, kelle autunne kaalub üles hirmu sõttamineku ja surma ees.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid