Kasutaja: Parool:

Pähklid ja pärdikud

26. jaanuar 2004 | Allan Appelberg

Dþungel pole koht õhtuseks jalutuskäiguks. Dþunglis on narkootilised puuviljad, vihased kullakaevurid ja kiimased ahvid. Dþunglis on suurem tõenäosus surma saada, kui tuleohtlikus vaibavabrikus tõrvikuga ringi joostes.


Aga...siin on üks suur "aga". Nimelt dþungel on täis indiaanlaste varandusi, mis maksavad rohkem kui keegi ühe õhtuga maha laristada suudaks (v.a. lapsed, kes kleepsualbumit täitma hakkavad).

Filmi originaalpealkiri oli "Helldorado", see muudeti "Welcome to the Jungle"iks ja pidama jäädi "Rundown"i juurde. Heal lapsel mitu nime nagu öeldakse. Lugu on lihtne ja naljakas. 80-ndate stiilis action-seiklus, kus peategelaseks on steroidipump Dwayne "The Rock" Johnson. Rock on täpselt nii humoorikas nagu tema karakter lubab ja vaatame tõele näkku - kõvasti sümpaatsem näitleja kui tema eelkäijad Stallone, Van Damme ja Lundgren kokku. Rockis võib konkurenti näha teisele sümpaatsele musklimehele Vin Dieselile. Kindlasti oleksid nad huvitav ekraanipaar. Kohe filmi alguses, ühes ööklubis vilksatab ka Schwarzenegger (ja ütleb "Have fun!"), kelle paarisekundiline näitlejatöö polnud algselt üldse plaanis. Mees juhtus lihtsalt läheduses olema.

Lugu nagu eespool mainitud on lõbus ja sisu siililegi selge. Rock kehastab Becki, nn. Retrieval Experti, kes töötab Walkeri nimelisele mehele, kes maksab talle võlgade väljanõudmise eest. Rockil on mehe ees võlg ning viimase tööna tuleb tal bossi poeg kuskilt Brasiilia pärapõrgust üles otsida ja koduuksest sisse tuua. Tasuks vabadus ja väike restoran. Esmapilgul tavaline tööots osutub oodatust keerulisemaks kui mängu tuleb Gato del Diablo, iidne indude kass. Kuradi Kassi leidmise on kinnisideeks võtnud Travis, kes ongi rundown, Walkeri poeg.

Travist kehastab Seann William Scott, kelle osatäitmine on rohkem kui sarnane piruka-Stifleriga. Ja tegelikult ei sobi Beck ja Travis üldse kokku, mis teebki asja naljakaks. Travis on rikka isa poeg, kes lasi ülikoolist jalga, tõestamaks endale, et suurte varandusteni jõudmiseks ei pea omama doktorikraadi. Beck kasvas vaeses ümbruskonnas, kus maksis jõud ja kuna tema tavatses jõuküsimustes „täislausega“ vastata, sattus ta peagi valede inimeste keskele ja enne kui ta märgatagi jõudis, oli temast selline järeleandmatu mees saanud. Et poisi peas suurt midagi ei liigu, ei jäta Beck võimalust kasutamata ja ketrab iga kord kui vähegi põhjust talle rusikaga laternasse. Nagu Travise isagi ütles, ei jagu kogu maailmas piisavalt aspiriini, et tema poja põhjustatud peavalule lõppu teha.

Traditsiooniliselt halba ja halastamatut paharetti kehastab Christopher Walken, kelle jutt kaldub pidevalt metafooridesse ja on kohati nii filosoofiline, et tekivad kahtlused, kas üldse keegi peale tema aru saab, millest jutt. Samas on tema absurdne wannabe tekst nagu rusikas silmaaugus ja sügavamalgi. Walkeni paremat kätt kehastab Jon Gries, kes kohalikule publikule peaks meenuma eeskätt sarjast "The Pretender" ehk "Kameeleon".

"There are two men in that jungle, who were trying to steal from me. I feel like a little boy who's lost his first tooth, put it under his pillow, waiting for the Tooth Fairy to come. Only two evil burglars have crapped in my window and snatched it, before she could get here."

(Üks mees hakkab kohalikele tõlkima...)"Ok... Al fato dos..."

"Wait a second! Do you understand the CONCEPT of the Tooth Fairy?"

(Tühi maa.)

"Explain it to them."

(Hakkab jälle seletama...)

"Wait... She takes the damn thing and gives you a quarter... THEY GOT MY TOOTH... I want it back."

Miks keegi Rocki maha ei lase? Vastus on kergemate killast. Nimelt endiselt on jõus märulifilmide kuldreegel, kus välja vihastatud peategelasele pole võimalik pihta saada - eriti tõepärase stsenaariumi puhul riivab kuul protagonisti vasakut õlga, jättes liibuvale T-särgile täpselt nii verise pleki, et mõni naine seda märkaks, haava puhastaks ning hiljem mehega kirglikusse vahekorda astuks. Antud teoses küll vahekorda ei laskuta (kui ühepoolne Rocki vägistamine mäekõrguse libiidoga paavianite poolt välja arvata), aga teised reeglid on jõus. Aga Beck on üldse selline tegelane, kes eelistab rusikaid relvadele. „I pick up guns, bad things happen to people.“

Eriefektidega on kokku hoitud, mis on hästi tore, sest kõik mõistavad, et pole asju, mida arvutitega tänapäeval teha pole võimalik. Seega on kaskadööride ja Rocki töö palju märkimisväärsemad. Minimaalne tulevärk peab igas filmis olema, muidu poleks üldsuse arvamuse järgi tegu filmiga ja inimesed ei läheks seda vaatama. Stsenaariumist teevad hea stsenaariumi pisiasjad ning "Rundownis" leidus hulganisti maiuspalu, mis kõrvu kumisema jäid. Par example kui Beck astus baari, alustas ta Rosario Dawsoni tegelaskujuga (kes on filmis silmailuks) juttu Brasiilia pähklitest, mis oli minu meelest väga osav. Nagu Joe alustas ühes „Wings“i osas kaunitariga juttu: „Do you like polar bears? No? Me neither.“ Ärge küsige.

Filmile kirjutas stsenaariumi R.J.Stewart, kelle sulest on eesti kanalitele jõudnud ka "Remington Steele", "Xena" ja "Cleopatra 2525". Lavastas Peter Berg, kes on küll rohkem näitlejana tuntud, aga tõestas selle filmiga ka oma lavastamisoskust. Bergi töö sarnaneb natuke David O. Russelli omaga "Three Kings"i kallal. Operaatoriks Tobias A. Schliessler, keda tõelised filmisõbrad tunnevad "Free Willy 3: The Rescue" operaatorina.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid