Kasutaja: Parool:



Kevin Costner

03. november 2003 | Allan Appelberg

Lynwood, California. Bill Costner'il, kraavikaevajal ja Lõuna-California Edison'i elektriliinide hooldajal, ning Sharon Costner'il sündis 18. jaanuari hilisõhtul 1955 kolmas poeg. Nimeks pandi Kevin Michael.


Kevini vanema venna nimi on Dan, aga keskmine vennas suri sünnitusel. Kuna pere sissetulek sõltus suuresti isast, tuli perel sageli kodukohta ja vendadel kooli vahetada. Lapsena oli Kevin tavatult lühikest kasvu - keskkooli lõpetamisel oli ta 155 cm pikk. Praeguseks on ta kuskilt 30 sentimeetrit juurde võlunud. Vaatamata kasvule sai Costnerist kõva spordimees - korvpall, jalgpall, pesapall - you name it. Costner on Londoni Arsenali fänn. Et füüsiline ja vaimne pool tasakaalus oleksid, käis Kevin kirikukooris, luges palju ja kirjutas luuletusi. 18-aastaselt ehitas ta kanuu ja sõudis sellega Lewis&Clark'i ekspeditsiooni jälgedes Vaikse ookeanini. 1973 astus Kevin California Fullertoni ülikooli, kus ta õppis 5 aastat ärimajandust. Viiel õhtul nädalas võttis ta ka näitlemistunde. Lõpetanud kraadiga võttis Kevin naiseks ülikoolikaaslase Cindy Silva (kehastas üksvahe Lumivalgekest Disneyland'is), kellega neil on kolm last (Hups, Tups ja Lups ehk siis tegelikult Joe, Annie ja Lily). Kevin napsas esimesel võimalusel töökoha Orange County's.

Kannapööre Kevini elus toimus lennureisil Mehhikosse, kus ta kohtas juhuslikult kuulsat Richard Burton'it, kes soovitas tal näitlemisega tõsisemalt tegelema hakata. Kevin jättis Orange County ja oma töökoha looduse kätesse ja kolis Hollywood'i. (Loodetavasti mõistavad lugejad, et Costner'i ja paljude teiste superstaaride sattumine filmimaailma on pöörane vedamine. Nendesarnaseid õnnekatsujaid on terve Hollywood täis. Nii et kui mõni sõber teile ütleb, et a la: "Sa oled kuradi andekas" või "Sa teed toda päris hästi järele" või mis iganes, siis ärge tormake kohe lennujaama ostma viimase taskuraha eest üheotsapiletit Eikellegimaale.) Tegelikult on Costner'ist hullema ja heitlikuma loomesaatusega näitlejahakatist raske leida. Veoautojuht, süvamere kalapaadi meeskonnaliige, bussireisid turistidele kuulsuste kodudesse, üks pehmepornokas. Pärast seda andis Kevin vande, et näitlemistööd ta ei tee, kui midagi head ei tule. Peaaegu 6 aastat loomingulist puhkust. Märkamatud kõrvalosatäitmised filmides "Night Chill"(1982) ja "Table for Five"(1983). Puhkus lõppes Alex'i rolliga hea sõbra Lawrence Kasdan'i meeliköitvas filmis nimega "Big Chill"(1983). Alex oli tegelaskuju, kelle surm nooruspõlves ringi mässanud sõbrad taas kokku toob. Kuid Costneri osatäitmine jäi suurelt osalt montaaþiruumi põrandale. Päris kõike siiski välja ei lõigatud - nimelt kohad, kus Costner laipa mängib. Valu oli kahekordne, sest Costner oli Alex'i rolli jaoks loobunud peaosast hilisemas hitis "WarGames"(1983), mis sai Matthew Broderick'i karjäärile teerajajaks. Kasdan parandas oma kuritöö sõbra kallal andes Costner'ile rolli vesternis "Silverado" (1985), mis sai viimasele hüppelauaks kõrgele õhku.

Järgnesid rollid Brian De Palma meistriteoses "The Untouchables" (1987), pesapallifilmid "Bull Durham" (1988) ja "Field Of Dreams" (1989). Nüüd oli Kevin'il raha ja peotäis võimu - oskuslik kasutamine viis Kevini produtsendi- ja lavastajatooli juurde. Arvestades Hollywood'i mõistes olematut eelarvet, 18 miljonit dollarit, võib eeldada, et 1990. aastal "tsunaami" põhjustanud filmi võtetel polnud toolide jaoks rahagi. Lõuna-Dakotas piisonite ja indiaanlastega mütanud Costner sünnitas 7 Oscarit võitnud filmi "Dances with Wolves". Peaosalist John Dunbari pidi algselt kehastama Viggo Mortensen, aga kehastas Costner. Kehastas nii hästi, et teenis Oscari-nominatsiooni, aga ihaldatud auhinna napsas Jeremy Irons filmist "Reversal of Fortune". Costner võis oma kaminasimsile panna parima filmi ja parima lavastaja Oscarid. Veel paar aastat tõusis Costner karjääriredelil laele lähemale: "JFK" (1991) ja "Bodyguard" (1992). Ehkki 1991. teenis ta Vaarika Robin Hoodi kehastamise eest filmis "Robin Hood: Prince of Thieves". 1993. astus Costner, laele üpris lähedal olles, tehasepraagi tõttu katkisele redelipulgale. Filmid iseenesest olid väga head, lihtsalt publik ei võtnud neid hästi vastu. Ja staari tuntakse ju kassamenu järgi. Eastwood'i "A Perfect World"(1993), Jon Avnet'i "The War"(1994) ekraanipartneriks Elijah "Kääbik" Wood ja Lawrence Kasdan'i vestern "Wyatt Earp" (1994). Kuna kassamenu jäi oodatule alla hakkas meedia Costner'it nokkima ja togima. Et Costner'i elulugu veelgi traagilisemaks muuta jooksis Abielu karidele. On ilmselge, et Cindy, haistes elukaaslase paratamatut allakäiku, hülgas hukule määratud lootsiku nagu rott ja põgenes viimase päästepaadiga - kui üledramatiseerida.

Tegelikult polnud lugu nii hull - hoopis kümme korda hullem, kui Costner otsustas lavastada filmid "Waterworld"(1995) ja "Postman"(1997). Mõlemad on head filmid, aga sellegipoolest saatis Costner'it ülekohtune ebaedu. Samas on mõlemad head näited sellest, et stuudiobossid usaldasid ja hindasid Costner'it ja tema tegemisi, sest esimene kahest oli kalleim film, mis tolleks ajaks valminud ning ka "Postman'i" eelarve oli keskmisest kõrgem (kuskil 80 miljoni dollari ringis). Ilus kriitikapilvitu ilm saabus 1999, kui valmis pisararebija "Message in a Bottle". Costner, tugev töötahtega vennike, oli nii peaosaline kui ka produtsent. Siis valmis Sam Raimi juhendamisel järjekordne pesapallifilm "For Love of the Game"(1999). Tõepõhi on jutul, et Costner'i alastistseen naerdi proovilinastusel välja ja lõigati lõpuversioonist välja. Uus aastatuhat algas uue jõuga. "Thirteen Days"(2000), "3000 Miles to Graceland"(2001) ja"Dragonfly"(2002). Üks aasta kohta. Sel aastal valmis järjekordne vestern "Open Range", mis on kuuldavasti ootamist väärt. Järgmiselt aastalt on oodata veel ühte pesapalli- filmi "The Upside of Anger".

Lühidalt. Lõpetas Villa Park'i keskkooli Californias. Pärast 1994. aasta lahutust lahti läinud naistemaraton tõi Costner'ile 1996. aastal poja nimega Liam, kusjuures isadust tuli ema Bridget Rooney'l veretestide teel tõestada. Rollivalikud on korduvalt ristunud Harrison Fordiga: "Hunt for Red October" (1990), "JFK" (1991), "Air Force One" (1997), "Dragonfly" (2002). Presidendirolli loovutamisel "Air Force One'is" Fordile näitas Costner üles harva kohatavat härrasmehelikkust, sest roll oli kirjutatud ekstra Costner'ile ja ta oli ise kõvasti vaeva näinud filmi stsenaariumiga. Ent tõelisi mehi tuntakse tegude järgi ja seda lahket þesti pole Ford ka oma intervjuudes mainimata jätnud. Filmis sai tõsine blockbuster. Kuulus Delta Chi üliõpilasühingusse. Pärast filmivõtteid Lõuna-Dakotas kinkisid siuu indiaanlased Costnerile maalapi, kuhu viimane golfiväljaku rajas. Terve karjääri vältel pole ta põhimõtteliselt üheski järjes osalenud ega ühtegi järge lavastanud, mis on tema kaliibriga näitleja kohta omaette saavutus. Sai oma tähe Walk of Fame'il 11. augustil 2003. Costner'i elulugu uurides sai kinnitust üks personaalselt püstitatud hüpoteesidest: kõik inimesed saavad elu jooksul maha vähemalt ühe korraliku lausega. Kevin Costner'i oma on järgmine: "I'd like to put on buckskins and a pontail and go underwater with a reed, hiding from the Indians. I'd love to be pushing off a birchbark canoe in a forest. To me, that's sexy."

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid