Kasutaja: Parool:

"And this one time at bandcamp..."

12. oktoober 2003 | Allan Appelberg

Hoidke alt moraalijüngrid, sest Stifmeister on tagasi.


Vaatamata uuele reþissöörile ja mõnele uuele tegelasele on "Ameerika pulm" jätkuvalt räige, ebahügieeniline ja südamelähedane. Just nagu eelmisele kahele filmile omane, tunneme ka kolmandat osa vaadates end Jim'i sõpradena, kes asja kõrvalt jälgivad, ent keda pühendatakse kõikidesse saladustesse ja lausa pead pööritama panevatesse plaanidesse, olgu eesmärgid kui haiglased tahes.

"Kuum pirukas" pole triloogiana tavaline noortekomöödia. Mitte et siin rõvedusi ja piinlikke situatsioone ei tekiks - otse vastupidi: neid jagub siin rohkem kui üheski teises. Mitmel korral ahhetas saal jubedusest või kattis silmad õudusest. Minu ees istus perekond, kes oli ühiseks kinokülastuseks küll äärmiselt vale filmi valinud. Ema vaatas mitmel relvituks tegeval ja lihtsurelikke hävitaval pilgul pereisa, kes oli ilmselt filmi valinud. Kujutage siia veel puberteedieas poiss isa-ema vahel ja Te mõistate, miks ma kiskjalikul pilgul super-räigeid situatsioone ootasin. Ja neid jagus küllaga, ooo-jaa.

Filmi vaadates ma mõtlesin, et Adam Herz peab ikka üks kuradi haige tüüp olema. Heas mõttes. Ükski normaalne inimene ei tuleks selliste jubeduste peale. Samas pole siin midagi imestada, sest ta isa on ajukirurg. Tore, et ta olemas on: Herz on kogu "Kuuma piruka" triloogia käimalükkaja ja aju. Tegelased, kelle Herz on loonud, ongi see "miski", mis meie alateadvuses tõstab "Kuuma piruka" teistest noortekomöödiatest kõrgemale. Ehkki meie töötav ajupool ütleb, et Stifleri pesakast jukerdab, on just tema see, kes lool elu sees hoiab. Loo hing. Kui Stiflerit poleks, oleks Jim võib-olla endiselt "lill, kellel mesilane pole maandunud". "Kuumas pirukas" ei ole kontrastseid tegelasi. Kõigis on midagi head ja midagi halba. Ka Stifler võib muutuda. Jah, isegi temas on midagi head. Kuskil väga, väga sügaval. Tema täpsustaks seda ühe ropu sõnaga. Mina igaks juhuks mitte.

Kui rääkida sisust, mis oli üürike nagu viimasel ajal kombeks, siis tuleb vast mainida, et Jim (Jason Biggs) ja Michelle (Alyson Hannigan) kavatsevad abielluda. Ettepanek tehakse üle keha punastama panevas situatsioonis. Nagu peabki. Jim'i isa (asendamatu Eugene Levy), kes 24h valmis poega aitama, teeb tihtipeale olukorra hullemaks kui see juba on. Jutuajamised Jim'i ja tema isa vahel on üheks tõmbenumbriks, mis filmile palju plusspunkte annavad. Isa kõrval on Jim'ile suureks toeks tema sõbrad Paul (Eddie Kaye Thomas) ja Kevin (Thomas Ian Nicholas), kes teevad kõik, et pulmadest haisu ninna saanud ego pritsivat peolooma Stifler'it (Seann William Scott) ohjes hoida. Kannatajateks on ilmselt Jim'i ema (Molly Cheek), Michelle'i vanemad (Deborah Rush ja Fred Willard) ning nende koerad, kellest mõned viidi korduvalt närviðoki äärele. Vürtsi lisab homost Karu (Eric Allan Kramer), kes Stifler'iga "headeks sõpradeks" saab pärast meeletut tantsu geibaaris. Stifmeister toob ka Jim'i juudist vanaemale (Angela Paton) üle pikkade aastate naeratuse näole, mis oli kahtlemata üks haigemaid kohtasid terves filmis. Näide sellest kui rõve Stifler on: "Pussy is pussy." Filmitriloogiaga liitus ka Michelle'i silmipimestav õde Cadence (January Jones), kelle üle väikest võistlust peetakse ja mille lõpplahendus on ilmekas näide sellest, mis "Kuuma piruka" sedavõrd eriliseks teeb. Tore on näha, et MILF veel jõus oli. Paraku ei osalenud kolmandas osas Chuck "The Sherminator" Sherman - "a sophisticated Sex-Robot sent back through time to change the future for one lucky lady". Lavastas Bob Dylan’i üle käte läinud poeg – Jesse Dylan.

Poissmeestepidu oli üks halenaljakamaid ja paremini väljamängitumaid osasid terves triloogias. Michelle'i vanemate ettearvamatu sisenemine tõi kaasa tõelise teatri, mida oli raske jälgida, sest silmad jooksid naerust vett ja neid oli raske lahti hoida. Ohvitser Krystal (Nikki Schieler Ziering) ja tema ðveitsi abiline Fraulein Brandi (Amanda Swisten) pakkusid nii silmarõõmu kui ka loogilist jätku lahtiläinud teatrile. Selles osas pettumusi ei valmistatud.

Veel ühe öökima-ajava koha filmist võlgneme Stiflerile. Nimelt sõrmuse kaotamine. Kurat, kus alles sai nalja. Kui koer selle nahka pistis ja Stifler selle koos kakiga üles noppis, siis ma kartsin, et jant sellega lõppebki (nagu "Kadunud 60 sekundiga"). A näe võta näpust. Järgnev olukord pani sappi köhima.

Meelespea koolijüngritele: nüüdsest on Tai pealinn Bang-cock.

"Kuum pirukas" on isaliku nõu jagamine. "Kuum pirukas" on üheaegselt rõve ja hea. "Kuum pirukas" pole armastuse tegemine, vaid kubemekarvade raseerimine. Midagi igale huumorisoonega kinokülastajale. Samas enne kinnominekut kontrollige oma vasakut kaenlaalust, sest just sealt kaudu opereerivad tulnukad huumorisooned välja, et neist Viljandis võrkkiiged ehitada ja sakslastele torpeedode pähe maha müüa.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid