Kasutaja: Parool:

Ekstaas kolmes vaatuses

26. juuni 2003 | Lauri Jürisoo

Selle kirjatüki esimene jupp on arusaamatu möla. Pärast vahepealseid tärne saab alguse hambutu kriitika. Ja pärast teisi tärne sõlmitakse ots kokku. Kui sul pole aega raisata, on kokkuvõte – suurepärane film.


Igaüks teab, et vanasti oli rohi rohelisem, noored viisakamad ja õlu odavam. Mineviku glorifitseerimine ja selektiivne mälu, mis ainult parimad palad kolusse undama jätab, on elu loomulik osa. Seetõttu on ka loomulik, et minevikus tehti vähem halbu filme. Või tehakse iga aastaga aina vähem häid filme.

Spekuleerimise ning muidu targutamise kõrvale jättes peab möönma, et varasemast on enamikul meist siiski midagi õppida / taasavastada. Ma räägin lugemisest. Inimesed ei loe enam! Kui nad rohkem oma ajanatukesest kirjatööde uurimisele pühendaks, avaldaks see filmide kvaliteedile head mõju.

Kuidas? No eks Hollywoodi tähed ole ka lihast ja luust. Kui juba n-ö väikesed inimesed lugemiseks aega ei leia, kus siis nemad... Selle asemel, et pakutud stsenaariumeid enam-vähem põhjalikult läbi töötada, eelistavad paljud natuke sirvida ja esitada endale / agendile kaks küsimust: kas see võiks kahjustada mu staatust ja kas mul õnnestub mõne kuulsa lavastajaga koostööd teha. Mõned staarid on julgemad, juureldes, kas õnnestub mõne teise tuntud näitleja(nna)ga linaloos keskset kohta jagada. Samas sõdivad osad tähelepanu jagamisele jõuliselt vastu, kartes, et kolleeg trumpab neid üle, varastades kogu sära.

Kuid miks tahetakse just kuulsate lavastajatega koos töötada? Eks ikka sellepärast, et nad on endile nime teinud. Filmitegijad ei saa kuulsaks naeratades ja õhusuudlusi laiali saates. Nad peavad rängalt rabama. Millest tekib staaridel isu kogu sellele potentsiaalsele inspiratsiooni- ja värskuse puhangule, mis kohe-kohe töösse läheb, oma nimi kah alla lisada. Persse higistamine, et iga projekt kasumisse tuleks, see strateegia pole päriselus kuigi kindel. Vähestel on õnne olla Tom Cruise või Hanks. Coolis filmis kaasategemine on hip!

Tänapäeval ei aita sellest, et sulle hästi makstakse – pool Ameerikat on rikkureid täis (väiksem pool? Nojah, mis siis). Olemaks tõsiselt populaarne, pead “Marukoerte” järgses Hollywoodis olema üheaegselt popp ja hip. Ja olemaks hip peab töötama lavastajatega, keda jälitab kindel austajate ring.

Spike Jonze / stsenarist Charlie Kaufman on kahtlemata kuum duo, lisaks on nad hip, lausa indie kroonprintsid. Nii et pole ime, kui staarid nende projektidesse lausa tunglevad. Seekord läks asi õnneks Nicolas Cage’il ja Meryl Streepil, kes mõlemad lähimineviku kassatulemusi uurides väikest ego boosti tõesti vajavad. See, et mõlemad üle pika aja tõsiselt kõvasse vormi jõudsid, so hästi näitlevad, on boonuseks. N-ö kirss tordilõigul.

***

Kaufman ei vea stsenaariumiga alt nagu “Human Nature’is”. “Töötlus” pole mitte ainult nõnda imeliselt haige ning geniaalne kui “Being John Malkovich”, vaid mõnes mõttes parem. Näiteks ühtlaselt tugeva näitlejate seltskonna poolest, kuhu ei võetud Cameron Diazi suguseid mina-ka-mitmekülgne-staare. Ja oskuslikuma žanride segamise poolest. Ja kui sa suudad vastu panna kaksikrollis Nicolas Cage’ile, siis... hindad sa ilmselt teisi näitlejaid rohkem.

Et “New Yorgi jõugud” tänavu 10 Oscarile kandideeris, aga ühtegi ei võitnud, on arusaamatu ja ebaaus. Et “Töötlus” vaid neljale kandideeris (stsenaarium, Streep naiskõrvalosas, Cooper meeskõrvalosas, Cage meespeaosas) ja ühe koju tõi (Cooperile) on aga sulaselge röövimine.
Veelgi enam, see tõestab taas, et AMPAS ei hinda filme, vaid juhindub oma närakaid kuldkujukesi välja andes poliitikast. Sest tõeline kinosõber ei suudaks “Töötluse” sarmile ning vaiksele võlule vastu panna.

See ei tähenda, et iga kinosõber minuga võrdse elamuse saab –olen juba suur poiss, tean, et inimestel on imelik maitse – kuid midagi peab ta siiski endale leidma. Sest Jonze’i teine lavastus on heas mõttes kummalisemaid linalugusid, mida näinud olen, ja tingimata hiljuti alanud kümnendi tippude seas.

Selle arvukaid plusse on raske lihtlabaselt kirjeldada, minu tömbid näpud pole just parimad vahendid millegi õhustikku edasi andma. Hästi võtab selle kokku lause, mida öeldakse ühes stseenis Cooperi tegelase kohta: “Ta on naljakas ja värske ja mingis mõttes kurb”.

Samas on tegemist nišikaubaga, mida oskavad hinnata ainult kinomaanid. Isegi imelik, et koduses USAs 19 miljonit dollarit eelarvet tagasi korjati (täpsemalt 22), ilmselt juhtus see tänu Oscari-kärale.
“Töötlus” võib olla kergest toonist hoolimata raske seedida, kui vaatajale ei meeldi hädavaresed. Cage’i vinguv enesehaletseja on hoolega fookuses. Samas õnnestub tal osa nii sümpaatseks mängida, et selleta vajuks tulemus kokku või vähemalt lössi.

***

See arvustus sündis nagu “Töötluse” stsenaarium. Ma tahtsin asjast kirjutada, aga jõudsin teab kuhu välja.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid