Kasutaja: Parool:



Naasemine kõrgvormi

12. veebruar 2003 | Lauri Jürisoo

„Punane draakon“

Red Dragon, 2002
2 h 4 min, levitab MPDE, alates 20. detsembrist
Lav: Brett Ratner. Osades: Edward Norton, Anthony Hopkins, Emily Watson, Ralph Fiennes, Harvey Keitel, Philip Seymour Hoffman jt.

Paljud kinohuvilised ei tea, et Hannibal Lecteri filme on kolme asemel koguni neli. Esimene neist polnudki nimelt „Silence of the Lambs“ („Voonakeste vaikimine“, 1991), vaid viis aastat enne seda maailma ette jõudnud „Manhunter“, mille väntas profiilikas Michael Mann. „Punane draakon“ üritab esimest Lecteri romaani uuesti tõlgendada. Ilmsete põhjustena võib loetleda, et Hopkinsile kunagi Oscari toonud sarmikat antikangelast ei raatsita veel pensionile saata, ta on selleks liig’ korralik kassamagnet, ja vanas versioonis kehastas teda hoopis ðotlane Brian Cox.

„Punane draakon“ on seega neljas osa, uusversioon ja kahe eelmise eellugu – asi läheb mõnele ehk keeruliseks? Seetõttu tasub kohe välja öelda, et tegemist on jälle väärt linalooga, kuhu aeti kokku lisaks muljetavaldav näitlejaseltskond. Brett Ratner, kelle senised lavastajatööd antud kontekstis just ootusi ei kergitanud („Money Talks“, „Rush Hour“ järjega, „Family Man“), ei tõmba samuti taset alla. Sündinud on nauditav õudukas/põnevik – tõmba vastavalt isiklikule määratlusele vale maha – mis suudab „Voonakeste vaikimise“ paikaseatud standardeid täiesti järgida. Õhustik on judinaidtekitavalt brutaalne, toon sobivalt tumedapoolne, näitlejad head. Ma leidsin üllatuseks finaalist isegi viite teisele kuulsale õudukale, Wes Craveni „Scream’ile“! Ainsa miinuse tingis mu isiklik maitse, mille kohaselt Hopkins seekord veidi üle mängis, aga tema agressiivsem hoiak on loo seisukohalt mõistetav. Tegemist ju nö esimese osaga, kus Lecter ei ole veel oma pealtnäha ülitasakaalukat seisundit leidnud.

Mida öelda neile, kes pole varasemaid osi näinud? Tegemist on paraja õudukaga, seda suuresti tänu Ralph Fiennesi kehastatud sarimõrvarile, kes on nii ehmatavalt jäine ning räige tüüp, et jääb kahtlemata pikemaks meelde. Kasvõi oma üle-võlli-tätoveeringu poolest, mida nähes tundub suurem osa maailmas ringlevatest kehamaalingutest võimatult mannetud ning vajalikud ainult nende omanike ego tõstmiseks (mis on nagunii tõsi). Just teda taga aetaksegi, sellal kui Lecter kukupailt kongis istub ja õpetusi jagab, täpselt nagu „Voonakestes“.

Ehkki Fiennes esitab konkurentsitult parima etteaste, on lavastajal varuks muudki õõvatekitavat. Kuidagi ei saa siia lisamata jätta hetke, kus minu üht lemmikfilminäitleja Philip Seymour Hoffman ainult nappide püksikeste väel ekraanil viibib. Pärast seda tahaks veel eriti rõhutada, et „Punane draakon“ on õudukas. Heas mõttes, loomulikult. Ja lõpp on kuradi hea.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid