Kasutaja: Parool:

Auguline juust ja palju pappi

12. veebruar 2003 | Martin Luige, Úveits

Kui tänaval mööduvad võõrad soovivad Sulle lõuna ajal „Head isu“; lehest, mille võtsid linnas lahtisest kastist, mille peal väike karp kirjaga „Siia pange palun kaks franki“ loed, et kohalik referendum, mis pakkus inimestele maksude alandamist, kukkus läbi; ja jalutades tänaval, mis koosneb ainult käekellapoodidest, silmad pidevalt autosid, mida Sinu teadmiste kohaselt lihtsalt olemas ei ole... siis elad Sa arvatavasti Úveitsis.


Väike aga tubli.

MOVIES.ee lugejaskond koosneb enamasti vist noorema põlvkonna esindajatest, kellel reeglina maailma ja seal toimuva vastu veidi aktiivsem huvi. Nii, et alustan üldisemast.

Úveits on pisike riik keset arenenud Euroopat. Pindalalt veidi väiksem kui Eesti. Elanikke umbes 6-7 miljonit. Tänu sellele, et ametlikult on siin neli riigikeelt (saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani) jaotub riik automaatselt neljaks üsna erineva kultuuripildiga keskkonnaks. Prantsuse osa sarnaneb rohkem Prantsusmaale, saksa osa Saksamaale jne. Arvamus, et Úveitsis kõikjal neid nelja keelt räägitakse on pehmelt öeldes vale. (Ei tasu lootagi, et näiteks Genfi tulles saksa keelega on võimalik hakkama saada). Haldusterritoriaalselt jaotub riik veel kantoniteks, mis ka igaüks isemoodi, oma seadusandluse(!) ja tavadega.

On aga midagi, mis kogu seda tohuvapohu ühendab. Úveits on nimelt uskumatult edukas. Ja masendavalt rikas.

Ühe tuntud üteluse kohaselt jaotub Úveitsi elanikkond rikasteks... ja väga rikasteks. Tegelikult leidub loomulikult ka veidi vaesemaid (loe: vähem rikkaid). Kuid neist ei kuule eriti, sest nii arenenud elukeskkonnas saab vaesuse ainult omaenda saamatuse ja laiskuse arvele panna. Ning (erinevalt Eestist) ei ole ilkumine ja virisemine üldse popp.

Näitena tooksin siinkohal välja pensioni. Viimane on Úveitsis hetkel Euroopa kõrgeim ning umbes kuus-seitse korda suurem kui keskmine palk Eestis. Jep... masendav.

Raha tõmbab aga ligi aina enam raha. Ja just seepärast on Úveitsist saanud koht, kuhu selle maailma rikkad ja ilusad endale pesa eelistavad punuda. Nimedest meenuvad hetkel näiteks Shania Twain, Tina Turner, Phil Collins, Alain Prost jne. Ning kõrgemat miljardäride konsentratsiooni ruutkilomeetri kohta annab maailmas otsida.

Kuidas nad seda teevad?

Kellad. Taskunoad. Pangad. Juust. Shokolaad. Vaid lühike nimekiri asjadest, mille järgi Úveitsi üle maailma tuntakse. Úveitsi täpsus ka loomulikult.

Pole vaja öeldagi, et kui Eestil oleks ette näidata kasvõi üks sellise kategooria ekspordiartikkel, jääksid vaesed maine- ja märgikujundajad päris töötuks. „Aga“-ks see loomulikult jääbki. Vähemalt esialgu.

Kuid käiksin siinkohal välja ühe mõtte. Nimelt otsivad k6ik paaniliselt „Eesti Nokiat“. Jah, tõepoolest piisaks sellest, et meie riik maailmakaardile kinnitada. Kuid kas Soome ja Nokia mudel on ikka kõige õigem, mida eeskujuks võtta? Tänapäeva finantsmaailm on ettearvamatu ja halastamatu. Piisab ühest väiksest vääratusest, et ka kõige suurem kontsern oma kiire lõpu leiaks (Enroni näide USA-s). Kas kõike seda teades on ikka hea mõte siduda kogu riigi maine ja püüdlused ühe suure majandusprojektiga? Äkki oleks Eesti jaoks palju parem eeskuju hoopis Úveitsi mudel? Keegi ei kahtle ju näiteks, et Úveitsi kellad on maailma kuulsaimad (ja ehk ka parimad), kuid samas ei ole see „kaubamärk“ seotud mitte ühegi konkreetse kellafirmaga. Kui üks neist „põhja kõrbeb“, jäävad ikkagi alles kümned teised. Lihtsalt mõte...

Kino ja film.

Kinoelust siis ka.

Haiglane anglo-ameerikalik mentaliteet, et kinosaalis istudes vaimutoidust ei piisa ning lisaks peab pidevalt kas joogikõrs või toiduots suus olema, et seedeelundkonnal kinos igav ei hakkaks, on loomulikult ka siinse kinokultuuri oma haardesse saanud.

Kuid leidub ka erinevusi, millest minu jaoks isiklikult üks harjumatumaid on järgmine: Nimelt on siin sarnaselt teatrielule ka kinos „kaks vaatust“. Kuskil poole filmi peal ( loomulikult kõige põnevama koha ajal), pannakse saalis tuled põlema, pilt ekraanilt kustub ära ja inimesed tõusevad ümberringi püsti, et kohviku poole jalutada. Vaheaeg. Viisteist minutit. Suht geniaalne tegelikult. Ekraanil näidatakse pausi ajal reklaame (millest kino teenib kindlasti päris kena kopika), aga inimesed on sel ajal hoopis kohvikus, et ammendunud toiduvarusid täiendada (millest kino teenib kindlasti päris kena kopika). No palju õnne siis neile, sest kui midagi sellist tehakse keset uue Bondi esilinastust, nagu täna allakirjutanuga juhtus, siis viskab ikka närvi mustaks küll.

Positiivsema poole pealt tasuks ära märkimist, et korralikumates kobarkinodes on kinopilet, mille eest umbes 150 eesti krooni välja tuleb käia, pigem sissepääs kinno kui kinopilet selle tavalises mõttes. Ühesõnaga ei vaata keegi viltu, kui Sa sama piletiga järjest mitu filmi ära vaatad. Ja tegelikult on kirjeldamatult mõnus vahel sõpradega selliseid „kinopäevi“ teha. Võtate kamba kokku, lähete laupäeva hommikul kinno, vaatate järjest ära kõik uued linateosed, võtate baarist vahepeal mõned õlled, kirute viletsaid näitlejaid ja lahkute alles õhtul kui „pood kinni pannakse“. Ja seda k6ike 150 krooni eest. Pole paha...

Loomulikult ei ole sellise pileti peal ka kohanumbrit, nii et kes ees - see mees. Veel tasuks välja tuua, et erinevaid kinosid on ümberringi päris palju. Viimane tekitab aga nähtuse nimega „konkurents“, mis Eesti (kobar)kinomaastikule arvatavasti veel niipea ei jõua, ja on loomulikult tarbijale igatpidi kasulik.

Ja kui keegi lugejatest kunagi siinmail kinno peaks sattuma, siis tasub kindlasti otsida kavast filminime tagant tähelühendit VO. Muidu avastate alles filmi alguses, et Vin Diesel räägib ladusas prantsuse keeles. Ja uskuge mind, see on tõeline piin...

Üldiselt on aga kinoskäimisest tunduvalt eelistatum DVD-de ja videokassettide laenutamine.

Sellest kõigest aga juba MOVIES.ee järgmises lehes...

To be continued.

Kas paljuräägitud majanduslangus Sind ka mõjutanud on?

Ei
Jah
Natuke
Mis majanduslangus?

Sügisene auhinnaloos


Auhinnaloosi võitja selgunud!
1

Mees, kes ei aimanud

The Man Who Knew Too Little
2

Thomas Crowni afäär

The Thomas Crown Affair
3

Täiuslik torm

The Perfect Storm
Autoriõigused | Koostööpakkumised ja reklaam | valid