reede, 10. juuli
MOVIES.ee - Catch a star!


Kes iganes ka ei võida, meie kaotame

06. november 2004 | Allan Appelberg
Väga aus tagline. Ei saa öelda, et meid ei hoiatatud enne filmi. Paraku kipuvad inimesed kõike valesti tõlgendama. Seega – tundke hoiatus ära kui te seda loete.

„Alien vs Predatori" kohta on täheldatud, et 70 protsenti publikust on mehed. Tegu on mõistagi Daimi reklaamidelt tuttava ema juures vanapoisipõlve veetva kontoritöölise analoogidega, kelle ainsaks eesmärgiks on koomiksite ja burgerite kõrvalt Darth Vaderi kostüümi jaoks raha kogumine. Kuidas nad ema käest kinnominekuks auto said on tõeline müsteerium.

Kuidas rikkuda kahest, heal juhul kolmest esimesest klassikalisest tulnukafilmist jäänud nostalgiline mälestus? See ülesanne anti stsenarist Dan O'Bannonile, kes paljude kinoskäijate sõnul ülesandega suurepäraselt hakkama sai ja mõnede arvates talle pandud lootusi koguni ületas. O’Bannon on nimelt esimese „Alieni" stsenarist, kes kuni praeguseni hoidis heaga eemale. Tõenäoliselt kogus ta 25 aastat ideid. Veerand sajandit ühes filmis. Mis juhtus?

Filmi sisu on kohutavalt lame – stsenarist on näpuotsa verele imenud. Antarktikas on 700 meetri sügavusel jää all täheldatud mingit soojusallikat, mida rahvusvaheline arheoloogide rühm uurima läheb. Rühm on rahvusvaheline teadagi põhjusel: et kinopublik lahkuks saalist hea tujuga, et taas kord on ainsateks ellujäänuteks ameeriklased. Ülejäänud osa rühmast on näotu tulnukatoit, kes teenivad õilsat eesmärki võimalikult ootamatult ja/või võikalt surra. Kohale minnes selgub, et soojusallikaks on massiivne püramiid, mille välimus annab mõista, et arhitekt on teiselt planeedilt.

Tasapisi selgub, et püramiidis on peale arheoloogide ka muud rahvast. Nimelt rastapatsidega predatorid ja ilalõugadest tulnukad, kes on omavahel vaenujalal. Filmi väärtuslikumad stseenid on ilmselt võitlusstseenid, ent ka need on üks-ühele suhteliselt lühikesed girlfight’id. Pealegi on kaameratöö nii udune ja värisev, et kõik viitab vaid sellele, et operaator sirvis pikaksveninud võtetel pornoajakirju.

Kui publik on juba väsinud sõrmede rahutust toksimisest vastu tooliäärt, otsustab üks naistegelane astuda üle predatoride poolele, et koos tulnukaid lintšida. Kahju, et nad vahekorda ei astunud - siis oleks vähemalt midagi, mis pärast saalist lahkumist meeles püsiks. Sõnasabast kinni võttes loodame, et „Alien vs Predator – viimane kokkupõrge" ikka jääb viimaseks kokkupõrkeks. Et ei tule mingit „Alien vs Predator – taassündi" või „Alien vs Predator – otsides järgmist püramiidi". Enne tulgu „Alien vs Garfield".

Tegelastest rääkides, seekord mingit inimkonda päästvat kangelast pole. Predatorid hingasid ilmselt kergendatult nähes, et nende vana tuttav Arnold Schwarzengger on vahepeal kuberneriks valitud. Kogu soojusallikat uurima läinud seltskonnast tõusevad esile kolm tegelast: Alexa Woods (Sanaa Lathan), kes üritab Signourey Weaverit asendada; Sebastian de Rosa (Raoul Bova), kes elab väga kaua; ja Graeme Miller (Ewan Bremner). Retke organisaator on tulnukafilmidesse naasev Lance Henriksen miljonär Charles Bishop Weylandi osas. Lavastas Paul W. S. Anderson, keda ei maksa segamini ajada Paul Thomas Andersoni ja Wes Andersoniga. Paul W. S. on varem lavastanud näiteks „Mortal Kombati" ja „Resident Evili".

Kaamera taga täristas David Johnson.




James Bond võtab puhkuse
Girls don't cry
Pagana hea aastakäik
Laibaloendus on majas
PÖFF 2004
Kes iganes ka ei võida, meie kaotame
Romantiline komöödia. Zombidega
Seventies coming back
Ülehomme
Üles, üles ja ära!
Sääreväristaja

Mis Sind MOVIES.ee portaalis kõige enam huvitab ?

  Filmitutvustused
  Filmikriitika
  Uudised filmimaailmast
  Kinokava
  Edetabelid
  Rohkem kui üks nimetatud asjadest


© 2001-2006 OÜ Remmelghein | E-mail: info [at] movies.ee | Kontseptsioon | Info | Autoriõigused | Reklaam