Dead Man
Dead Man
Selle suurepärase väärtfilmi võib pidada kõrvalekaldeks Jim Jarmuschi harilikust tööst, kes on tuntud oma filmide ''Stranger than Paradise'' ja ''Mystery Train'' poolest. William Blake'ist, tagasihoidlikust ja vagast raamatupidajast, saab tagaotsitav, kui ta Machine nimelises väikelinnas enesekaitseks ühe mehe maha laseb. Püssimeeste eest lindpriina metsa põgenenud, leiab ta endale kaaslase, filosoofist indiaanlase Nobody, kellest saab tema teejuht nii metsas kui hingeelus.
Filmi välisest vormist hoolimata, ei ole ''Dead Man'' tavapärane lindpriisaaga. Välise koore all peitub allegooria füüsilisest surmast hinge rändamiseni, vürtsitatud viidetega luuletaja William Blake elule ja tööle. Natuke aeglase arenguga, ent hüpnootiliselt köitev film on rikastatud võimalikult sobivalt, osavalt, oivaliselt tehtud muusikaga Neil Youngi kitarrimängu näol, mis on abiks filmile häälestumisel. Operaatoritöö on särav. See, mida suudab Robby Muller teha must-valge paletiga Jim Jarmuschi jaoks, on täiesti võrreldav Kazuo Miyagawa kaameratööga Mizoguchi jaoks. Ning - ''Dead Mani'' peasosas on staar Johnny Depp, kes näitab oma toredat –mõnegi jaoks seletamatut – pühendumist sellele rollile.
Filmile antud hinded
|
0 |
0% |
 |
|
0 |
0% |
|
|
0 |
0% |
|
|
1 |
100% |
|
|
0 |
0% |
|
