Pan Tadeusz
Pan Tadeusz





Nii nagu meil on Kalevipoeg ja soomlastel Kalevala ja lätlastel Karutapja, jne, jne, on poolakatel Pan Tadeusz. Kui meie rahvuskangelased on napisõnalised mehejurakad (Kalevipoeg, Lembitu, Suur Tõll, jne), siis rahvastel lõunapool on need sageli peened aadlihärrad nagu "Pan Tadeusz". Tegemist on Poola rahvuseeposega, mille autoriks on leedukas Adam Mickiewicz, kes kirjutas loo härrast nimega Tadeusz 19. sajandi alguses Poolas ja Leedus asetleidnud sündmuste taustal. Eepos sündis Mickiewiczi pagendusaastail Pariisis.
FILM
Kujutage ette kui keegi teeks suure, võimsa ja kuluka filmi "Kalevipojast" Eesti kõige andekamate näitlejatega peaosas. Arvata võib, et film muutub automaatselt kohustulikuks igale eestlasele ning lööb kõik senised vaatajarekordid. Täpselt nii Poolas ka juhtus: "Pan Tadeusz" lõi "Titanicut" ja kõigele lisaks premeeris Filmiakadeemia filmi lavastajat, Andrzej Wajdat elutöö Oscariga. Wajda on oma filmidega korduvalt ka võõrkeelse filmi Oscarile kandideerinud ning on tuntud võimsate ja eepiliste filmide poolest.
"Pan Tadeusz" viib meid 19. sajandi algusesse, mil Euroopas valitsev romantism määras suuresti ka eurooplaste elustiili - idealiseeriti minevikku, tegelikkuses elamine oli halva maitse tunnuseks ning kõrges hinnas oli individualism ja ebatavalisus. Ülistati armumist sellal kui armastus näis liialt argine. Igal võimalikul juhul haarati mõõga järele ning rahuajal punuti intriige või õiendati kättemaksu teel arveid. Mehed elasid jahist jahini, naised ballist ballini. "Pan Tadeusz" on oma ajastu lugu: ühe suguvõsa noormees palub teise suguvõsa neiu kätte. Neiu isa keeldub, noormees vihastab, keegi sureb, keegi vannub kättemaksu. Mööduvad aastad ... vaen jääb, kättemaks elab, kõik algab uute inimestega otsast peale.
Filmile antud hinded